Nagu pealkirjastki järeldada võib, oli vahepealsete sündmuste juures meeldejäävaim kindlasti Robbie Williamsi kontsert 24. novembril O2 Arenal, kus me Anniga käisime. Päev ise oli selline vihmane ja mitte eriti meeldiv, nii et juba lõuna ajal tuli Ann minu juurde, kus me siis juttu ajasime, meeleolumuusikat kuulasime, emaga skype'isime, veini maitsesime ning sõime. Kontserdipaika otsustasime igaks juhuks vara kohale minna, kuna 20 000 inimest on siiski päris suur hulk ning järjekordi raske ette ennustada. Kontsert ise pidi algama 20.45 ning uksed avatama 18.30 nii et igaks juhuks olime 18.00 juba O2 Arenal kohal. Asusimegi kohe järjekorda ning 18.35 hakati inimesi sisse laskma ning 18.45 paiku olimegi juba läbi saanud. Sellel kontserdil oli paberiteta piletisüsteem, mis seisnes selles, et pileti ostja pidi näitama ostmiseks kasutatud krediitkaarti, mis siis spetsiaalsest masinast läbi lasti ning kohapeal piletid väljastas.
Niisiis oli meil veel 2 tundi ootamist, mille veetsime lihtsalt Arenal ringi käies ning toredalt juttu ajades. Igal juhul algas kontsert täpselt õigel ajal (millest oma osa võis olla selles, et seda kanti mitmes riigis live'is telekast üle ning ülekandeõiguste müügi puhul on iga minut kallis ning arvel) ning juba esimestest hetkedest peale nautis kogu publik täiega show'd. Kokkuvõttes jäin ma show'ga üliväga rahule - palju laule, parajalt pikk show, naljakad vaheklipid/suhtlus publikuga ning head lavaefektid. Täiega oma (soolast) hinda väärt :):) Järgmisel aastal tahan kindlasti mõnele tema staadionikontserdile ka minna, juba praegu teen vaikselt puhkuseplaane :P!
Nii mu fotokas kui kaamera teevad küll tavamõistes häid pilte, kuid hämaras suures saalis ei jäänud pildid just eriti selged, kuid panen siia paar tükki üles lihtsalt kogemuse jagamise mõttes:
Veel olen vahepealse aja jooksul jõudnud endale osta lõpuks ometi esimese tööülikonna (seelikuga, muidugi!), sõpradega aega veeta, (nagu nägite) Hispaania-reisi pikad kirjeldused valmis kirjutada ning pildid sorteerida, raamatuid lugeda, endaga aega veeta, IKEAs käia ning punane pleed ja hunnik küünlaid muretseda, glögi juua, Theo sünnipäeva tähistada, veel kord dim sum'i süüa, Anniga Londoni peal ringi käia ja jõuluturge leida ning võib-olla midagi veel. Nagu ikka, ei tule tagantjärele kõik asjad nii kergesti meelde.
Kui keegi oskab mingeid häid sarju soovitada, siis olge lahked - väike meelelahutus kulub alati ära. Kevadel hakkasime vaatama tõsielusarja Apprentice UK versiooni, millest nüüdseks vaadatud hooajad 4 kuni 8 (vastupidises järjekorras), kuid kuna kvaliteet tõuseb hooaegade möödudes, siis päris algsete vaatamine vist ära ei tasu... Vahelduse mõttes kaalusin ka USA originaalversiooni vaatamist, kuid suutsin end vaevalt ühest episoodist läbi vedada - UK versioon põhineb ärialastel ülesannetel ning kohe algusest peale saavad tiimid ülesande, mille edukust hinnatakse kasumi, tellimuste mahu või harvem ka spetsialistide arvamuse järgi (igal juhul on selgesti defineeritud kriteerium), kuid võistlejad keskenduvad siiski ülesande võitmisele ja proovivad koostööd teha. USA versioonis paistis võitmise mõõdupuuks olema Trumpi isiklik arvamus ning terve episoodi vältel võistlejad lihtsalt tülitsesid, bitch'isid ning oleksid peaaegu füüsiliseltki kaklema hakanud. UK versiooni professionaalsust tundus asendavat konflikt... nii et kui vaatate, vaadake kindlasti UK versiooni ning parimad on 6 kuni 8 hooaeg!
Aga päris tõsiselt kohe, häid sarju võiksite mulle küll soovitada! :)
No comments:
Post a Comment