Lage tuba

Ivika ja ta pere lahkusid laupäeva pärastlõunal ja sellest saadik on terve korter ainult minu päralt olnud. Laupäeva õhtu möödus muidugi Hispaania-Prantsusmaa mängu vaadates, kus parim meeskond selgelt võitis (yay, Hispaania!!) ning juba väikseks harjumuseks muutuva pika vanni järel oli kell juba peaaegu 2 öösel. Niisiis tuli hakata tegema ainuvõimalikku asja: kohvreid pakkima. Olen suutnud kokku leppida hoiustamise kohad pea kõikidele oma asjadele, mis Stocki vaja jätta, ning nädalavahetuse jooksul pidin ära viima mõned asjad ühe sõbra juurde, kel nädala keskel enam aega poleks olnud. Seetõttu algaski suurem pakkimine ja asjade äraviskamine. Viimase nädala jooksul olen vähemalt 7-8 kotti asjadega ära visanud, sest palju on asju mida kas lihtsalt ei ole ruumi ei Stocki majutada ega Eestisse tassida või mis on lihtsalt tarbetu koli. Pabereid sorteerides avastasin sealt ka 2011. aasta algusest pärit Super Kuma ristsõnad ja Raudse Loogika ning peale kella 3 öösel esialgset pakkimist lõpetades kuulasin muusikat ja hakkasin ristsõnu lahendama. Need lendasid küll juba 10 minuti järel prügikorvi, sest mul polnud selliste teemade jaoks kannatust, kuid Raudset Loogikat tegin ka eile ja täna natuke veel. 

Kuna aga sõbra toas oli ka ainult natuke ruumi, siis olen siiamaani paigutanud ära seljakoti ja voodiriided. See tähendab aga, et viimased ööd tuleb mul veeta oma lagedas toas (sest enamik pinnad on kas tühjad või segi asjadest, mis Eestisse kaasa võtan) magamiskotis. Tegelikult on meil siin ka veel paar tekki, aga mulle ei meeldi sellised tekid ilma tekikottide ja muude kateteta, tekitab sellise imeliku tunde nagu see poleks eriti sanitaarne. Niisiis tuleb nüüd järjekordne öö magamiskotis, mida tuleb kasutada neljapäevani kui mu laev Tallinna läheb. Indoors camping :D Tunne iseenesest siin toas pole enam kodune, sest nii seinad kui pinnad on liiga tühjad ja kõledad. Isegi jalkat vaatasin eile sõbra pool. Rääkige mis tahate, aga see Inglismaa-Itaalia mäng oli iiiiiigaavvv. Alguses toetasin Inglismaad, kuid peale poolaega oli mul juba suva, kes värava lööb, senikaua kui vähemalt keegi seda teeb ja mängu üles raputab. Ei tundunud eriti kõrgetasemeline mäng kummagi meeskonna poolt ja poolfinaale ootan kindlasti põnevamaid!

2 ja pool päeva veel Stockis, mille jooksul tuleb teha ära viimnegi pakkimine, toimetada paar kohvrit hoiukohta, tegeleda Rootsi bürokraatia ja paberimajandusega (sest neile on näiteks väga tähtis, et sa iga kord teatad uue elukoha-aadressi rahvastikuregistri jaoks, isegi kui lähed nt pooleks aastaks välismaale), nautida veel pikki vanne riigis, kus vee eest ei maksta ja loota, et vihmgi püsivalt lakkab. Vähemalt on mul Kindle, mille abiga olen juba mitmeid ja mitmeid raamatuid läbi lugenud. Ei mäletagi, mitu aastat viimasest sellisest korrast möödas on, kui mul oli aega ja ressursse niimoodi lugeda....

Järjekordselt kolimas

Kellega rohkem ühenduses olen olnud, see teab, et saingi eelmisel reedel selle tööpakkumise (yay!!!!). Firma ise on super ning kuigi asukoht on Stock, mis poleks olnud mu esimene valik, teeb firma selle täiesti tasa. Eile käisin siis kontoris lepingut allkirjastamas ja nüüd on veel ainult mõned formaalsused vaja ära täita.

Uue tööga alustan siis 2013. aasta alguses, mis tähendab, et mul on ilusti pool aastat aega. Üks mu intervjueerijatest soovitas seda aega kindlasti kasutada selleks, et teha asju, milleks hiljem enam aega pole. Enda mõte käib ikka rohkem reisimise ja Londoni poole. Nüüd olen jälle mitme Londoni firmaga värbamisprotsessi keskel ja kuigi mõni neist ehk sobiks ka pooleks aastaks, oleks nad kõik ikka paraja töökoormusega ja täisajaga tööd. Ja mulle tundub, et kuna seda saan ma järgmisest aastast alates rohkem kui küll, siis praegu eelistaks pigem kas või mingit poole kohaga tööd, kus jääks piisavalt aega ka lõbutsemiseks ja mille töögraafikute kõrvalt annaks ka reisimas käia. Eks varsti näis, kuidas sellega läheb. Esialgu suundun natukeseks ajaks siiski Eestisse ning siis juulis juba Londonisse.

Täna õnnestus lõpuks Rootsis pangakonto avada. Miks just enne äraminekut, te küsite? Sest et muidu ei saa ma tulumaksutagastust. Selle kannavad nad üle ainult inimese isiklikule Rootsi pangakontole, s.t. sõbra konto või enda välismaa konto ei sobi. Ja kui sul juhtumisi kontot pole, siis läheb see tagastamisprotsess aeglasemalt, aga nad saadaksid koju tšeki. Ja see, et minu raha kusagile endisesse korterisse saadetakse, ei sobi mulle kohe üldse. Olen varemgi proovinud siin kontot avada, aga eduta. Protsessi edukus sõltub täiesti sinu teenindajast. Näiteks on SSE lähedal üks SEB pangakontor, millel peaks mu ülikooliga olema kokkulepe, et tudengid saavad kergemas korras kontot avada. Ainult et kui mina sinna olen läinud, on seal üks ja sama noor rootsi mees, kes väidab, et välismaalasena pean ma sinna tooma koolitõendi, üürilepingu, passikoopia ja mida veel. Kusjuures samast kontorist on mitmed mu kursusekaaslased saanud lihtsalt ja ilma selliste dokumentideta kontod avatud. Igal juhul täna peale Skatteverketis käiku ja järjekordset tretti sinna koolilähedasesse SEB kontorisse otsustasin kesklinnas õnne proovida, SEB suures kontoris. Peale pooletunnist järjekorda saingi jutule ja selgus, et Rootsi ID-kaardi olemasoluta on mul vaja Skatteverketist (maksumetist) personbevis'i. Järjekordse edasi-tagasi käigu tulemusena õnnestuski viimaks konto avada, yay! :) varsti saadavad nad koju ka kaardi ja parooli, ning ma loodan, et see toimub enne, kui ma siit ära kolin.

Nüüd on aeg paar kirja posti panna ja siis jooksma.

Ja Ivika on oma perega hetkel siin. Peale kõiki neid nädalaid üksi korteris on mõnus rohkem seltskonda saada :)

Go Spain, go Spain!

Tänane päev oli siis mõeldud homseks intervjuuks valmistumiseks, mis küll eriti edukalt ei õnnestu. Lõpetasin just Hispaania-Iirimaa mängu vaatamise (4-0, yay!!) kus enamuse ajast kõva häälega hispaania mängijaid ergutasin. Hea, et korterikaaslast enam siin pole, ta oleks minu hüüdeid vist imelikuks pidanud :D

Praegu teine õhtu tagasi Stockis. Õnneks on siin ilmad praegu soojad (isegi soojemad kui Londonis), nii et ilmastiku poolest oli vähemalt tagasitulekust kasu. Muus osas igatsen Londonisse tagasi, Stock tundub praegu nii vaikne ja tagasihoitud... 

London

Järjekordselt on kirjutamisse paras vahe sisse tulnud, kuigi viimased nädal aega olen pea iga päev mõelnud, et nüüd võiks küll kirjutada. Siis tuleb aga mugavalt midagi ette või laiskus kontidesse ja siin me siis nüüd oleme.

Eelmisel esmaspäeval ehk siis täpselt nädal tagasi asusin Londoni poole teele. Kuna mul oli ainult käsipagas (ja ei kavatsenud checked-in pagasi eest 30 EUR lisaks maksta), siis plaanisin et 1h 50min varem lennujaamas olemisest piisaks täiesti. Minema hakates tabas mind teel olles aga väike ehmatus, kui enne Liljeholmenit metroo äkitselt pimenes ja aeglustus ning kõlaritest öeldi, et signaalihäire tõttu palume kõigil järgmises peatuses maha minna. Õnneks tuli Liljeholmenis oodata vaid max 5 minutit, kui juba järgmise raja pealt asendusrong edasi läks. Bussijaama jõudsin plaanitud 10.00 lennujaamabussi väljumisest 5 minutit varem kohale, kuid buss oli juba peaaegu täis ja suht pikk järjekordki ootamas. Järgmine buss pidi minema alles poole tunni pärast ja sellega oleksin ma vähem kui poolteist tundi enne lennu väljumist kohale jõudnud, kuid polnudki midagi teha peale ootamise ja lootmise, et ma ikka bussi mahun. Järjekord mu taga läks kiiresti pikemaks ja kui ma lõpuks pool tundi hiljem bussi peale sain, oli seal rohkem kui 1 bussi jagu inimesi, kes üldse peale ei saanud ning kes veel vähemalt tund seal arvatavasti ootama pidid. Nii et mul veel vedas. Oma plaanitust raskem käsipagas muretu ilmega pardale veetud ja väike õlakott ilusasti mantli alla peidetud (sest kohvrisse poleks see mitte mingi valemiga mahtunud), asusingi siis teele.

Londonis tuli Siiri, kes lahkesti nõustus mind majutama, mulle rongijaama vastu, mis arvestades minu "häid" orienteerumisoskusi kaardi puudumisel oli väga teretulnud variant. Esmaspäeva õhtul läksime Siiri ja tema sõpradega ka Inglise kuninganna 60. juubelipidustuste kontserti vaatama, ning pika ringi tulemusena jõudsime kusagile Buckinghami palee lähedusse, kuid rahvamass oli tohutu ja nägime ainult osa kontserdi lõpust suurtelt ekraanidelt - lava oli sadu tuhandeid inimesi eespool. Kuid peo lõpus olnud ilutulestik oli väga kena ja pikk, kuigi minu telefonikaamera seda kahjuks hästi ei jäädvustanud.

Järgmised paar päeva möödusid šopates (sain endale 2 paari ilusaid musti kontorikingi Marks&Spencer'ist ning lõhnaõli) ja tööavaldusi esitades. Neljapäeval siis e-tray harjutus ühe tööavaldusega seoses, milleks ma tegelikult Londonisse tulingi (tulemusi veel ei tea) ning reede-laupäev möödusid eestlaste jaanipidustuste tähe all. Nimelt olin ma juba enne tulekut värvatud vabatahtlikuks selle ürituse korraldamise juures ja seetõttu läksimegi reede hommikul Beckenhami poole teele. Tugev tuul ja ajutine vihm tegid olukorra vahel küll natuke raskeks, kuid üldiselt möödus reede siseruumides, kus muude asjade hulgas 3-4 teise vabatahtlikuga koorisime ja hakkisime ära 100 kilo kartuleid. Seetõttu oli laupäevahommikune päike väga teretulnud ja kuigi hommikupoolikul puhus ka mõõdukas tuul, lubasid kõik märgid ilusat päeva, mis ka teoks sai. Toit oli hea, rabelemist ka omajagu (toiduvalmistamisel aitamine, laste valvamine batuudil, piletite müümine jne) ja kokkuvõttes jäin päevaga väga rahule - ilus ilm, tore seltskond ja mõõdukalt tegemist: mida veel soovida! :)

Nüüd ainult 2 päeva veel Stocki naasmiseni, sest reedel ja esmaspäeval on seal juba uued intervjuud...

Kardemummabulle

See nädal on tihe olnud ja plaanitud blogisissekanne lükkus iga päev aina edasi. Praegu lükkan natuke edasi oma kohvri pakkimist (sest asjad lihtsalt ei mahu ühe käsipagasi sisse ära ja ei tea ka, mida maha jätta), nii et siit leidsin ka vajaliku aja :)

Kolmapäeva õhtul peale thesise kaitsmist oli ka siis Ivika viimane õhtu siin Stockis, nii et otsustasime tähistada nii seda kui ka thesise lõppu Amarula, juustukoogi ja filmiõhtuga. Mmmaitsev :) Neljapäeval läks Ivika siis Eestisse ja sellest saadik olengi siin korteris üksi olnud, sest just nimelt samal päeval kolis ka meie korterikaaslane (see puhtusehull torssis kreeklanna) ka välja, aga sellega tekkis tal ka natuke jamamist, kuna ta oli osa üürist korteriomanikule võlgu ja seetõttu ei tahtnud korteriomanik tal lasta kõigi asjadega enne ära minna ja jättis osa siia hoiule kuni üüri kättesaamiseni. Vähemalt paistis see taktika õnnestuvat, sest eilse seisuga said kõik asjad ära viidud ja üür ka kätte. 

Reede hommikul oli siis see tähtis esimese vooru intervjuu (mis koosnes 3-st eraldi intervjuust, millest igas tuli ka case lahendada), kust ma õnneks edasi sain - juba vähem kui tund peale viimase intervjuu lõppu helistati tagasi ja kutsuti järgmisesse vooru :) Ja see firma on selline, kellega ma kõhklemata sign'iksin, kui nad mulle pakkumise teeksid, hoolimata sellest, et selle töö asukoht oleks siis Stockholmis.

Laupäeva hommikul (mhhh, see postitus paistab siin päris kronoloogiliseks minevat...) tegime kick-out meetingu oma 180DC konsultatsioonitiimiga. Projekt ise sai juba küll mai keskel läbi, aga kõigile oli eksami/thesise/kursusesjadega nii kiire, et kuidagi ei õnnestunud varem kokku saada. Miitingu mõte ise oli lõpuks ometi vabas õhkkonnas niisama juttu rääkida, ilma et peaks projektile ja meie klient-MTÜle kogu aeg keskenduma. Otsustasime hommikusöögi kasuks Cafe Saturnus'es ja muidugi õnnestus mul Östermalstorg peatuses valest exit'ist välja minna - mitu(kümmend?sada?) väljakäiku sellel metroopeatusel ometi on??? Natuke liigset külmas, vihmas ja tuules kõndimist jõudsin siiski ainult 10-minutise hilinemisega kohale ja järgmised paar tundi möödusidki oma endise tiimiga. Ma otsustasin tellida kardemonisaiakese (rootsi keeles kardemummabulle), mis Cafe Saturnus'es on hiiglaslike mõõtmega (nii kaneelirullid kui kardemonisaiad tavalistes mõõtmetes ei eksisteeri) ning peale natuke rohkem kui poole söömist oli kõht juba ülitäis. Lõppude lõpuks õnnestus vist 2/3 hiidsaiakesest ära süüa, mille järel oli mul kuni õhtuni kõht täis.

See taldrik, mis pildi pealt paistab, pole muide alustass vaid päris tavalise söögitaldriku mõõtmetega!! Kokkuvõttes oli väga tore miiting, mis lõppes järjekordselt lubadustega kindlasti ühendust pidada - neid kipub viimasel ajal kuidagi palju tulema (pole siis ime, et ma nostalgitsema hakkan, kui iga teise inimesega, keda ma näen, tuleb hüvasti jätta)...