Koju-koju

Õhtul siis laevale ja järjekordselt nädalaks koju. Kui nüüd mõtlema hakata, siis juba paari kuu pärast uuesti koju tulla on minu kohta ebatavaliselt ruttu :)

Vahepeal käisime ka siinsel jaanipäeva tähistamisel. Kes veel ei tea, siis rootslastele on jaanid (ehk midsommar) ülitähtsad - kuuldavasti ainult aeg aastas, kui nad pole lagom: reserveeritud, vaoshoitud, tahaplaanile jäävad. Sest nende midsommar-i joomisharjumused... ütleme nii, et selle kohta oleme terve siinelatud aasta jutte kuulnud. Võrreldes Eestiga on siinsetel tähistamistel see erinevus, et suured rahvapeod koos traditsioonidega toimusid kõik päevasel ajal ja kestsid maksimaalselt 5-ni õhtul. Peale seda oli ühine osa läbi ja kõik läksid oma seltskondadega privaatselt kusagile jooma. Käisime siis oma elukoha lähedases kohas Riddersvikis sealsel üritusel ja nägime ära, et päriselt on ka rootslastel kõik jaanitraditsioonid veel elus, mis Eestis enam aastaid eriti tugevad pole. Siin pannakse alati need meiupuud üles ja nende ümber tehakse ringtantse ja -mänge. Kõigepealt oli üleval väiksem puu, kus ümber õpetati lapsi tantsima ja paar tundi hiljem pandi mitu korda kõrgem puu üles täiskasvanute jaoks, et nemadki saaksid seal ümber keksida :)

Seda kuulsat konnatantsu ei õnnestunudki meil veel näha, sest kuna kõik seltskonnad olid seal tulnud suht piknikku pidama suurte toidukorvide, perekondade ja piknikulinadega, siis meil polnud ühtki kohta, kus istuda ja varsti tüdinesime ning lahkusime. Aga kuuldavasti on neil siin selline imelik konnatants, et kõik kargavad ümber kaunistatud meiupuu ja teesklevad, et on konnad... vähemalt nii meie venelastest korterikaaslased meile väitsid :D (haha)

Selle asemel läksime istusime õhtul hoopis rannas, senikaua kuni liiga külmaks läks.

Mis siis veel? Vaatasin just natuke aega tagasi, et meie kõrge riiulipealne on juba pikemat aega sisaldanud suurt hõbedast investeerimisvõistluse karikat, tühja martiinipudelit, termost, 2 punast küünelakki ja koorivat dušigeeli. Eelmisel nädalal liitus nendega ka kastitäis šokolaadi. Peaks ehk natuke seal koristama... või ka mitte. Viimane võimalus tundub palju parem :)

1 päev on... kui palju?

Kas te olete kunagi mõelnud, kui pikk on tegelikult üks päev? Või mitu järjestikust päeva?

Alates eelmisest laupäevast olen ma iga päev olnud ülikoolis seoses rahvusvahelise energiakonverentsi vabatahtlikuks olemisega ning nüüd kui see üritus eile õhtul lõpuks läbi sai, tundub nagu oleks möödas palju rohkem kui ainult 4 päeva kogu konverentsi algusest...

Eelmisel reedel oli koolis see paljukiidetud suve alguse pidu, mis pidavat igal aastal üks aasta parimaid pidusid olema. Lisaks keldrikorrusel olevatele pubile ja Rotundale (kooli oma väike klubi) oli ka kogu aatrium seekord peo jaoks koos suure lava ja mitme baariga. Otsustasime katsetada järgi stiili punased küüned, punased huuled, must või valge kleit. Võib nii palju öelda, et tähelepanu äratas see küll piisavalt (:D), kuid lõpuks olin peos siiski natuke pettunud. Liiga üleskiidetud selle kohta, mis tegelikult toimus.

Ja kui kell 4 hommikul siis koju jõudsime, ootas mailboxis kiri (jah, SSE Riga ja SSE annavad harjumuse igal võimalikul ajal maili kontrollida) enda isikliku schedule'iga konverentsi ajaks, mille kohaselt pidime juba 8 tunni pärast koolis olema, et ettevalmistustega alustada. 5-6 tundi und ja siis kooli poole teele, kus olime kuni kella 9-ni õhtul välja. Oleks veelgi olnud tegemist vajavaid asju, kuid mu järjekordsete tööde tähtajad ei lasknud väga kauemaks jääda.

Kogu konverents ise oli tore ja väga muljeterikas. Selle aja jooksul jõudsin teha igasugu ettevalmistavaid töid, konverentsi külalisi registreerida, riietehoidu pidada, toitlustamisega tegeleda, paljusid uurimustööde arutamiseks mõeldud seminare host'ida, ühel õhtusel banketil käia, hulganisti asju ringi tassida jne jne. Polegi varem sellise teeninduse alaga tegelenud ja väga huvitav oli märgata, et paljud inimesed, keda ma olin alguses registreerinud või kelle ruumis ma olin hiljem uurimustööde seminari host'inud ei läinud hiljem kordagi kusagil mööda tervitamata või vähemalt naeratamata. Saime oma töö kohta kiita ka korraldajatelt (huvitaval kombel eriti just hea teenindamise eest!) ja tänutäheks on meil nüüd kodus hunnik šokolaade. 43 tükki täpsemalt. Nii et vähemalt juulikuu oleme šokolaadiga muretud :D

Lühiülevaade

Juuni keskpaik on käes, loengud on lõppenud, eksamid läbi... ja mina istun koolis ning töötan. Sest avastasime, et kodus olles on liiga palju segavaid faktoreid, nii et 8-tunnistest tööpäevadest ei tule midagi välja. Niisiis... kool.

Lühiülevaade:

• Laupäeval veetsime siis terve päeva Gröna Lundis ning sõitsime kõige hullemate ja peadpööritavamate atraktsioonidega. Mõni selline ohutum sattus ka vahele... aeg-ajalt. Ainult et väga soe ja ilus ilm, koolivaheaeg just alanud... võite ette kujutada, millised järjekorrad seal enamuse ajast valitsesid. Teine kord lähen kindlasti mingil nädalapäeval, kus pole pooletunniseid järjekordi iga atraktsiooni taga.
• Sain vastuse ühe stipendiumiavalduse kohta, mis oli kahjuks negatiivne, sest nad tahavad seda anda ainult inimestele, kellel on vähemalt paariaastane täistöökogemus (ja minu kuudepikkused osalise koormusega tööd sinna hulka ei käi). Millest on kahju, sest see on ainus piisavalt suur stipp, mis oleks aastased elamiskulud ära katnud :( Ega siis midagi, tuleb ka uuel aastal õpingute kõrvalt töötada, töötada... ja vahelduseks ka töötada.
• Teisipäeval käisime Linkin Parki kontserdil. Lahe kogemus, kuigi istekohtadel kaasaelamine on natuke teine teema kui lava ees hüppamine. Kuigi lava ees oli selline hull mass hüppajaid, et seal sees ellu jääda oleks olnud paras väljakutse. Avastasin ka, et pole Linkin Parki enamiku muusikaga üldse kursis, tundsin ära vaid üksikud laulud. Jep, minu muusikamaitse on praeguseks juba nii latino, et väga palju pop-muusikat enam ära ei tunnegi...
• Pühapäevast alates oleme mõned päevad vabatahtlikuks ühel suurel rahvusvahelisel energiakonverentsil. Täpseid ülesandeid veel ei tea, aga eks need sellised lihtsamad korraldamisega seotud ikka ole.

Ilusaid ja sooje ilmu!

Üks suvepäev..

hakkab õhtule saama.

Eksam kirjutatud? check

2 paari uusi kingi ostetud? check

Tahtmatult oma lemmik-kontorikingad ära lõhutud? check

Piisava hulga valge veiniga õppeaasta lõppu nauditud? check

Homseks plaanid tehtud? check

Ja nüüd on aeg suveks ja puhkuseks! Millal iganes ja kuidas iganes see ka tuleb!

Viimane eksam

Mõned tunnid veel ja siis algab selle õppeaasta viimane eksam. Pöidlad pihku, mõni tund kribamist ja siis tähistama :)

Eile oli üks praktikaintervjuu ühte kohalikku hedge fund'i, kes otsib suvepraktikanti, kes siis peale lõpetamist sinna ka tööle jääks. Muidugi jätsin mainimata, et Rootsi jäämine peale ülikooli mu plaanide hulka ei kuulu. 55-st avalduse saatnust kutsuti intervjuule ainult 5, ning järgmise nädala algul tuleb valitud paarile inimesele teine voor ja siis nad otsustavad. Niisiis, pöidlad pihku :) Sest hedge fund'i analüütik selleks suveks oleks päris tore, kuigi ehk töö mõttes väga palju juurde ei pakuks sellele, mida ma olen juba varemgi teinud. Aga kuna firma on väike, siis ehk saaksin rohkem vastutust. Jään igal juhul ootama nende vastust järgmise nädala algul, kuigi eilse intervjuu ajal polnud ma just eriti aktiivne lobiseja.. (kuum ilm, must ametlik töökostüüm seljas ja varasemad 20 minutit kiirkõnnil õiget maja otsitud - võite ise kujutleda).

Suvalised mõtted

• Olen hetkel suht läbi tänasest õppimistuurist. Kuna varem polnud eriti aega alustada ja vähem kui nädala pärast eksam, siis olime hommikul umbes 10-st õhtul 6-ni Tudengipalees (kõlab hästi, kuid tegelikult on Studentpalatset lihtsalt mingi 4-5 ülikooli ühine õppimiskoht tudengitele, kus on palju eraldi laudu ja rühmaruume). Kodus lihtsalt ei õnnestu nii edukalt õppida, sest esiteks on liiga mõnus ja soe olla, teiseks on külmkapp lähedal ja alati mingi snäkk kõrval, ning kolmandaks hakkame me kodus alati x-asjadest rääkima keset õppimist. Eriti mina. Aga Studentpalatset'is seda tavaruumides teha ei saa, sest seal peab olema haudvaikus. Igal juhul õnnestus tänasega pea kõik loengumärkmed üle vaadata, nüüd tulevad päevade kaupa ülesannete lahendamised otsa.
• Eile tegime üle pika aja jälle matkarajal pikema ringi ning ühes kohas oli suur jalgpallivärav tee kõrval ja seal lähedal istus üks jänes. Värava ees seisab harakas, ootab ja ootab, kuid lõpuks taipas, et jänes ei tulegi väravat lööma ja lendas igavusest minema. vähemalt see oli see moment, mida meie nägema juhtusime :) Jänes jäi sama laisalt edasi paigale.
• Vaatasin eile ühe hispaanlasest tuttava soovitatud filmi Celda 211. Selline hästi tõsise sisuga, aga hea film oli. Minu jaoks tüüpiline hispaania film - kes on näinud Paani Labürinti või Abre Los Ojos (Ava Oma Silmad, hispaania originaal, mitte see imelik Hollywood remake), see teab, millest jutt. Nii et soovitan, kui mõni eelnimetatud film meeldis ning väga nõrganärviline ei ole.
• Täna oli SSE Rigas lõpuaktus, ja mul tuli meelde enda aastatagune lõpetamine. Sellest on ikka niiiiiii palju aega juba möödas. Aasta pärast juba SSE diplom taskus ja siis....?

Nüüd on ainult 1 eksam veel. Eile oli meie ökonomeetria ja varade hindamise kursusetöö tähtaeg, peaaegu oleks jälle overnight tulnud, aga seekord olime üleval ainult poole 5-ni hommikul, et siis jälle kell 9 jätkata. Vaat mis juhtub, kui 3-s tiimiliige on selline, kes teeb vähe ja isegi selle tehtud töö kvaliteet on copy-paste ja tuleb kõik ümber teha. Kell 3 öösel näiteks! Õnnestus natuke isegi päikesetõusu aknast piiluda ja päris pimedaks ei läinudki :) Igal juhul on see tähtaeg möödas.

Ja loodetavasti saan nüüd vähemalt natuke väljas päikesepaistet nautida, sest viimase nädala jooksul oli kogu aeg nii kiire, et soojad ilmad läksid lihtsalt mööda ja ma olen ikka sama kahvatu :)

Eile õhtul toimus meil siis see ökonomeetria kursuse lõpu tähistamine ühes restoran/baaris koos oma mõlema ökonomeetria kursuse lektoritega ja 4-5 erineva kursuse TA-dega. Isegi meie oma finantsi inimesi oli üllatavalt palju kohal (tavaliselt on meie finants suht kõige eraldatum üksteisest: general management ja marketingi omad näiteks teevad alati oma kursuse pidusid). Aga kokkuvõttes oli väga tore õhtu oma õppejõudude ja TA-dega veini- või õlleklaasi taga rääkida. Selliseid üritusi peaks kindlasti rohkem olema, näiteks iga perioodi lõpus :)

Uurisin rohkem ka PhD kohta, aga on väga väike tõenäosus, et ma doktorikraadi teha tahaksin. 4-5 aastat veel õppida.... ei, tänan. Parem üks korralik industry job. Pealegi ei taha ma akadeemiasse nagunii minna. Kas olete kuulnud, milline suur töö on olla tänapäeval tunnustatud ülikooli lektor? Peaaegu ühegi õppejõu koht ega positsioon pole väga kindel, nad peavad oma kursuste programmi pidevalt kohandama vastavalt õpilaste tagasisidele, sest kui keegi saab väga negatiivse tagasiside, siis teda kaua ülikoolis ei hoita. Lisaks peab iga tuntuma äriülikooli professor aktiivselt tegelema uurimustööga, tal peavad olema väljakujunenud peamised uurimisteemad ja muidugi ka avaldatud tööd, nad peavad suht tihti uusi asju avaldama ja käima igasugustel konverentsidel antud teemasid arutlemas jne jne.

Ei-ei - korralik finantsitöö kusagil Euroopa suurlinnas ja ma olen rahul. Mida veel tarvis? :D