Kuulsin Some Nights laulu esimest korda paar päeva tagasi ja sellest ajast saati on see mind kummitanud/meeles mõlkunud. Hästi mõnus meloodia :)
Vahepealse paari nädala jooksul on jälle nii mõndagi toimunud, millest ma kiiresti tagantjärgi ülevaate proovin anda.
Lapsed - nendega läheb jälle hooti. Üldiselt olen ma nüüd täiesti omaks võetud, aga väikseid tülisid tuleb ikka ette. Eelmisel nädalal tulid lapsed mingi hetk minu tuppa ja Z märkas aknalaual kuivanud lilli (mille ta ise oli mulle korjanud mõned päevad varem) ja hakkas hullult muretsema, et lilled ära surevad (mida nad olid juba ammu teinud) ning tõi kohe topsiga vett ja asetas lilled sinna sisse. Needless to say, lilled on ikka sama surnud, kui varem, aga vähemalt ilusas tumeroosas topsis.
Kui ma nädalavahetuseti välja lähen, on mul alati hüvatijätukomitee heade soovide, muside ja kallistustega, mis kuidagi lõppeda ei taha, nii et ma pea iga kord sõna otseses mõttes jooksen bussi peale. See on see laste eest hoolitsemise südamlikum pool.
Üle-eelmisel nädalavahetusel veetsime Theo-ga terve laupäeva Londoni peal. Alguses läksime BT London Live üritusele, mis oli BT poolt olümpia auks tehtud. Olime Victoria pargis, kus oli lava esinejatega, 3 suurt ekraani olümpia jälgimiseks, võimalused erinevate spordialade proovimiseks jne jne. Pärastlõunal läksime edasi tänavatele kõndima ja erinevaid turgusid uurima, ning ma lõpetasin 2 uue seelikuga (mõlemad pärit Koreast) ja 2 kleidiga :) Varaseks õhtusöögiks sai tänavalt ostetud meekana koos nuudlitega (mmm, seda võiks kas või iga päev süüa) ning õhtul saime ühes Singapuri restoranis kokku paari Theo sõbraga, mille käigus proovisin päris mitut uut rooga. Joogiks oli cin cau sojapiimaga ning piima sees olevad asjad on tegelikult tarretise või želeetükid, mis on peenikesteks ussikujulisteks ribadeks tehtud.
Mulle meeldib Chinatown'is ringi kõndida - seal on alati nii palju erinevaid restorane ja tänaval müüdavaid roogasid, nii et alati saab mõistliku hinnaga midagi uut proovida. Atmosfäär on ka hoopis teistsugune, kui näiteks Oxford Street'il või muudes rahvarohketes kohtades. Ja eriti mõnusad on erinevad turud, kus müüakse igasugu pudi-padi nii et alati tekib tahtmine juba oma kodu omada, et ilusaid asjakesi sinna osta!
Tolle laupäeva õhtu lõpetasime stand-up comedy't kuulates/vaadates. Valisime internetist ühe koha välja ja broneerisime piletid ning 2-tunnise show käigus pidi esinema 5 erinevat komödianti. Tegelikkuses olid nendest naljakad ainult see teadustaja, kes kõigi esinemiste vahel natuke rääkis, ja esimene esineja. Ülejäänud olid kas lihtsalt igavad või liiga imelike naljadega teemadel, millest ei tohiks naljatada. Aga vähemalt oli see kogemus omaette ning mõnes teises kohas võiks kindlasti uuesti proovida!
Eelmine nädalavahetus möödus eestlaste vaimus ning oma väikese seltskonnaga saime kokku nii reedel kui laupäeval. Viimasel neist veetsime palju aega tehes pilte, millest enamik olid naljakad/imelikud/over-the-top. Facebook'is on mõned pildid üleval, kuid paremad on kõik välja jäänud. Ning õhtusöögi kõrvale sai kuulatud eesti süldimuusikat, alustades Ämmamoori majast ja lõpetades Ämblikmehega ("oo kallis ole minu ämblikmees..") :D Südaöö paiku kesklinnas Leicester square'i juures algas uus pildistamissessioon, millest said seekord osa ka paljud välismaalased - kas siis lihtsalt jälgides ja imestades või ka ise pildi peal olles. Mingid (ilmselgelt) purjus brasiillased olid veel eriti järjekindlad ja üritasid suudlusi välja norida, enne kui oma lipu lehvides torssis minema kõndisid.
Paar nädalat tagasi klubis kohatud araablane on vaikselt ikka veel pildis ja üritab endast normaalset muljet jätta, peale paari nädala tagust mitte eriti hästi lõppenud väljaskäimist. Kuid paljude sõnumite saamine häirib mind ikkagi - ühe ja sama vestluse arendamiseks pole ju vaja saata 4 sõnumit 2 minuti jooksul!?
Sel nädalal on mu siinne pere rohkem kodus olnud ja nii eile kui täna sain pool päeva vabaks. Mille eest nad mulle tõenäoliselt muidugi ei maksa, aga vahet pole ka. Puhkus on siiski taevalik! Istun praegu voodil, kirjutan blogi ja ootan, kuni koristaja lahkub, et siis lõunat teha, võib-olla telekat vaadata ja edasisi käike plaanida. Pehme nahkdiivan juba kutsub mind!
