Ilusat Luciapäeva!

Täna on Rootsis Lucia-päev, mil traditsiooniliselt varahommikuti kirikutes ja muudes asutustes kontserte peetakse (kus üks Luciaks valitud tüdruk põlevate küünalde pärjaga ees seisab/kõnnib ja ülejäänud koor küünlad käes laulab). Meiegi koolis pidi mingi tähistamine toimuma 8.15 hommikul, kuid homse tähtajaga case'i tõttu ei saanud kohale minna. Sellegipoolest hommikul kaheksa aeg köögis süües kostis kõrvu koorimuusika - kas oli keegi siis telekast või raadiost mingit kontserti kuulama hakanud või päriselt laulmist alustanud, oma mini-Luciakontserdi sain ikka kätte :) Ja lussekatter'idki laupäeval hunnikute viisi ette küpsetatud ja ära söödud. 

Täna saime ka halvema uudise - nimelt kolivad meie korterinaabrid juba jaanuari lõpus välja ning kuna nad vahetavad korteri mingi teise perega, siis peame meiegi siit hiljemalt 28-29-ks jaanuariks läinud olema. Suhteliselt pommuudis küll, eriti arvestades, et varem ütlesid nad meile, et kavatsevad kolida alles kevadel ning otsivat suuremat korterit, et meiegi saaksime nendega koos kolida. Eriline iroonia seisneb selles, et kui nad poleks meid varem teavitanud, et saame peaaegu kindlalt nendega koos kolida, siis oleksime oma ühe vahetusprogrammi mineva kursusekaaslase korteri Gärdeti lähedal saanud üürida, kuid praeguseks on see juba läinud... Pühad teevad asja keerulisemaks, sest poole jaanuari pealt tagasi tulles on ainult max 2 nädalat aega uus koht leida. Nagu see Stockholmis muidu ka kerge oleks, arvestades aastate pikkuseid järjekordi ja seda, et 10-20 minutit peale kuulutuse ilmumist on vastav korter/tuba juba 10-ks vaatamiseks kokku lepitud ja edasistele päringutele ei vastata. Õpetus: ära kunagi jäta solidaarsuse tõttu kasutamata võimalust paremasse kohta kolida, sest kunagi ei tea, kuna su korterinaabrid äkilise kolimisteate annavad. True story, repeated again and again... 

Pika postituse needus....

... sest peate tagantjärgi lugema mõtisklusi ühes pikas reas. Mõtled juba tagasipöördumise peale? :)

Novembris käisime teatris, Kungliska Dramatiska Teatern'is vaatamas Moliere'i Misantroopi. Muidugi oli see rootsi keeles, sest piletid sain tasuta oma SFI kursuse kaudu, kust nad aeg-ajalt pileteid jagavad. Etendus oli iseenesest suht hea, kuigi arusaamisega oli väga suuri raskusi. Mu SFI õppejõud ka pärast muretses, et kuidas mulle see etendus meeldis, kuna nad rääkisid kiiresti, enamasti vanas rootsi keeles ning laval polnud peaaegu mingeid dekoratsioone, mille põhjal oleks saanud situatsioonist arusaamist parandada. Aga üldkokkuvõttes jäin rahule, eriti kui vahepausi ajal oma telefoniga internetist kiirest sisukokkuvõtte üles otsisin ja avastasin, et ma olin põhiasjadest juba õigesti aru saanud :)

Ja vahepeal proovisime järgi nutitelefoni negatiivsätteid - kui ei teaks, et see olen mina, ei tunneks ma ise ka end ära :)

Minu ja Ivika thesis proposal on siis nüüd vastu võetud ja juhendajagi juba nädalaid tagasi ära registreeritud, nii et nüüd jääb üle vaid hakata jaanuaris otsese tööga pihta. Natuke kurb mõelda, et järgmisel nädalal on tõepoolest minu 2 viimast loengut. Üldse. Kunagi. Välja arvatud rootsi keel järgmisel semestril, aga see ei loe sest sealt ei saa hinnet ja ma võiksin sellest ka jumala vabalt loobuda. See praegune private equity course (jah, nagu rootsi-inglise segakasutust nimetatakse swenglish, peaks minu keelekasutust varsti vist kutsuma hakkama estlish) kursus on olnud ülimalt töömahukas, aga ma hakkan sellest arvatavasti puudust tundma, kui see läbi on, eriti just õppejõu tõttu kes keskmiselt paar korda tunnis kilde viskab (ja kuna iga loeng on korralikult 3-4 tundi, siis saab palju nalja). Sellegipoolest, PhD tudengit (doktorit) minust ei saa, 4-5 aastat õppimist veel (külmavärinad) :D 

Aga üldkokkuvõttes, SSE üks suurimaid varasid on kindlasti õppejõudude tase - mõne üksiku erandiga on nad väga targad ja kaasahaaravad lektorid, kes oskavad oma ainet hästi edasi anda.

Lund sadas Stockis esimest korda alles selle nädala algul, kuigi sedagi oli ülivähe ja see sulas kiirelt. Täna hommikul oli väljas juba märgatavalt rohkem lund, kuid +2 kraadi ennustab selle peatset sulamist. Optimistina loodan ikka veel valgete jõulude peale :)

Homme õhtul hakkame ühe sõbraga jõuluküpsetisi tegema - nii piparkooke kui lyssekatter'eid (spetsiaalsed rootsi saiakesed, mida nad söövad ainult 1 perioodil aastas - kuskil novembri lõpust kuni luciapäevani 13. detsembril). Nii et käed jahuseks :) Tal on homme parasjagu kamp couchsurfer'eid ka külas, nii et seltskond tuleb märgatavalt suurem, kui algselt plaanitud, kuid see-eest on meil rohkem katsejäneseid :D

Tööotsingud edenevad visalt, sest siiamaani olen rohkem kandideerinud suurtesse Londoni investeerimispankadesse ja nagu teada, on neil ülivähe kohti ja pakkuda ja isegi nendest lähevad enamik suvistele praktikantidele. Nii et tuleb hakata oma kandideerimishorisonti laiendama ka muudesse ettevõtetesse ja riikidesse. Üks tööpakkumine oli Hong Kongis, what do you say about that? Sinna ma siiski ei läheks - Hong Kong iseenesest võiks olla huvitav, kuid see spetsiifiline töökoht oli liiga palju ärikontrolli ja liiga vähe finantsi, et mind huvitada. 

Mis siis veel? Seekordne teine kursus (peale PE) oli arvutikursus, mis ebatavaliselt (ja kahjuks) ei saa enne jõule otsa, vaid milles mul tuleb jaanuaris veel üks töö ära esitada, mis määrab 25% lõpuhindest. Nii et vastupidiselt viimaste aastate drillile, kus sai alati enne jõule suuri pingutusi teha, kuid siis lihtsalt käed rüpes istuda (välja arvatud eelmine aasta selle GIRC-i võistlusega, kus peale jõule ka kohe suurem töö hakkas...). Aga mu VBA oskused juba vaikselt arenevad - kes oleks arvanud, et Matlabi programmeerimise põhiasjade tundmine siin kasuks tuleb :)

Okei, nüüd tõesti ei piina teid enam rohkem oma kirjutisega. Võite 3 korda arvata, kas see on mõtetepuudusest või sellest, et ma pean nüüd õppima minema, et õhtul jazziklubis üks korralik afterwork pidada. Mis sest, et ma isegi ei käinud tööl - mõte loeb :)

Vart jag mig i världen vänder

Esmaspäeval metroo peal kuulasin lõpuks ometi rootsikeelset raadiot, vahelduseks non-stop  hispaaniakeelsele muusikale, mis mul tavaliselt kõrvaklappidest kõlab, ning esimesena kuuldud rootsikeelne laul jäi mind totaalselt kummitama. Otsisin selle hiljem ka Youtube'ist üles ning postitan lingi ka siia juhuks kui kedagi huvitab. See alguse tümps pole just suurem asi, aga kui refräänini kuulata, siis muutub täiesti catchy'ks.

Vart jag mig i världen vänder står jag här med tomma händer, längtar efter något som kan rädda mig! 

Pühapäeval käisime oma heategevusprojekti tänuüritusel, milleks oli siis lõunakruiis Stockholmi kesksetel ja ümbritsevatel vetel. Kruiis ise kestis 3 tundi ning vaade oli väga ilus, rääkimata väga rikkalikust lõunabufeest ja eriti isuäratavast magustoitude valikust. Tegin ka paar pilti, kuid Ubuntu op-süsteemiga ei saa ma neid millegipärast telefonist arvutisse laadida, nii et need peavad teist korda ootama. Käisime selle laevaga päris kaugel, isegi Vaxholmist mööda, ning nägin hästi palju väikseid saarekesi, kus oli ainult 1 või paar idüllilist tillukest majakest mere ääres. Kõik see tuletas meelde Lindgreni raamatuid, eriti Bullerby lapsi, mida väiksena mitu korda loetud sai - üks hoone nägi välja täpselt nagu vana 50-ndate aegne koolimaja :)

Thesise ettepanek on lõpuks ometi valmis ja potentsiaalsele juhendajale ära saadetud. Nüüd jääme ootama ta vastust, et saaks selle asja õlgadelt ära enne jõule ning jätkaks alles kaugel jaanuaris. Kokkuvõttes tundub uus teema huvitavam kui varasemad ning ka andmed on paremini kättesaadavad. Metodoloogiaga tuleb muidugi tükk tegemist, sest kõik need erinevad regressioonid ja arvutused nõuavad omajagu aega ja andmete kokkusobitamist. Aga 4-5 kuud thesise jaoks on piisav :)

Guess who just bought her first smartphone :)

Lõpuks on see siis tehtud ning mu esimene smartphone ostetud. Kuna sel nädalal saime Ivikaga lõpuks kätte oma suvise projekti töötasu ja mul täna pool päeva tuju suht madalal oli, siis pärastlõunal ütlesin Ivikale lihtsalt, et lähme ostame telefonid ära (mida me olime juba mõnda aega plaaninud teha peale selle raha laekumist). Mille peale tema kohe nõus oli, lähedalasuvas Vällingbys paaris telefoni- ja tehnikapoes ringi käisime ning lõpuks mõlemad endale sobivad telefonid leidsime. Minu oma on siis Samsung Galaxy sarjast ja hinna poolest ka soodsam kui Eestis. Praegu pole veel enamike funktsioonidega harjunud ning uudistamist jätkub kogu õhtuks, mida mul oligi vaja eriti kuna tänased plaanid P-ga jälle edasi lükkusid... Vähemalt on mul telefoni näol nüüd uus mänguasi :)

Homme on siis lõunakruiis Stockholmi vetes, tänutäheks selle vabatahtlike projekti eest, kus ma olen tõlkijaks, ülevaatajaks ja kodulehe ülespanijaks/uuendajaks. Kulubki ära vahelduseks natuke Stockholmi vetes kruiisitada, kuigi loodetavasti ei hakka mu taanduma hakkav väike köha sellest julgustust saama.

Muide, kojusõidupiletid on ka juba ära ostetud - 21. detsembril siis ametlikult Eestis uuesti. Kuigi meil on viimane loeng 14. detsembril ning peale seda ainult take-home eksam, siis otsustasime ikka soodsama hinna tõttu tulla 20-ndal siit välja, nii et selleks ajaks oleksid ka absoluutselt kõik kooliasjad ühel pool.

Thesise teema valik ikka veel viibib. Meil on peale mitmeid muutusi nüüdseks juba suht hea ettekujutus, millest kirjutada, kuid enne proposal'i saatmist on veel vaja hunnik eeltööd teha. Loodetavasti lähipäevade jooksul õnnestub. Wish me luck :D

Vahepeal...

.. jõudsin käis nii Helsingis kui Tallinnas ühepäevastel kruiisidel. Kellega teist jõudsin kohtuda, kellele mingeid reise/asju mainida, eks need teavad.

Täna (kolmapäeval) aset leidma pidanud üritus, kus ma vabatahtlikuna osalema pidin, jäi ära, sest peaesineja pidi isikliku elu sündmuste tõttu kiiresti oma kodumaale naasma. Nii et tänane õhtu möödus töö asemel hoopis kursusetulemusi tähistades, kuna ma sain esimese perioodi mõlemad kursused A-d :D Mis on tore, sest kumbki kursustest polnud lihtne, mis teeb need tulemused hoopis väärtuslikemaks.

Sain esmaspäeval teada ka oma eelmise nädala tööintervjuu tulemuse, ning vastavalt ootustele ei kutsutud mind edasi järgmisesse vooru (mida ma mõnedele teist jõudsin ka juba seletada). Kuid ega see olukord polegi nii üheselt võetav: ühelt poolt on äraütlemine muidugi masendav, kuid teiselt poolt poleks ma nagunii tahtnud Stocki jääda, nii et hea tööpakkumine ühe kohaliku firma poolt oleks mind tõenäoliselt pannud korralikult järgi mõtlema ja otsustama siiajäämise ning töölepingu allkirjastamine kasuks, mis sest, et asukoha mõttes pole see töö sugugi mitte minu jaoks ligitõmbav. Nii et ühelt poolt oli muidugi kahju kuulda äraütlemist, kuid teiselt poolt tundsin kohest kergendust, et ei pea tegema kohe otsust, mis mind viiks eemale sellest suunast, kuidas ma tegelikult oma elu elada tahan. Nii et võta sa kinni... Võib-olla on ka sellepärast Prad' iga asjad praegu nii segased, et kui ma siin endale juured alla ajaksin, siis ma enam ära ei läheks, kuigi ma tean, et ma tahan siit lahkuda.

Nii et nagu Steve Jobs ütles Stanfordi 2005. aasta commencement kõnes: sa ei tea kunagi, milleks su praegused valikud tulevikus kasulikud on. Nii et ela oma elu praegu nii, nagu sa tahad, sest kõik niidid seotakse kokku alles tulevikus! 

Vaikus enne tormi?

Istun praegu suht vaikselt koolis, peale varast hommikusööki SocialCom'is, kust mul ei õnnestunud õigel ajal end välja registreerida, nii et pidin end vara üles ajama ja kooli jõudma. Aga aeg kulub suhteliselt kasulikult, esitades avaldusi täiskohaga tööde jaoks peale lõpetamist.

Eile oli siis esimene eksam, ehk siis kirjanduse test. Esimest korda sai seda teha oma arvutis, kuna paari SSES tudengi poolt on välja arendatud tarkvara, mis lubab sul teha eksamit oma arvutis, sest see programm n-ö võtab arvuti üle, nii et sa ei saa ühtki muud programmi avada enne, kui sa pole eksamit ära submittinud. Muus suhtes tavalise tekstitöötlusprogrammi moodi, kuid eksamit on küll mugavam kirjutada, kui saad asju ümber organiseerida ja vormindada ning kiiresti trükkimisega jõuab palju rohkem tehtud kui käsitsi kirjutades. Ainult et kuna meie kursus oli siis katsejäneseks selle proge beetaversiooni testimisel, siis ei läinud algul küll installimisega kõik nii libedalt, nii et hoolimata ole poole tunni varem kohal olemisest saime ikka hiljem alustada. Aga nüüd on selline vaikne ja rahulik tunne, kuigi järgmine eksam on nädala pärast ning on palju mahukam, nii et varsti tuleks täistambiga tööle hakata.

Sain endale jälle uue tööotsa, milleks on üks põhimõtteliselt Euroopa Liidule tehtav projekt (täpsemalt ei tohi avaldada), kus minu osaks jääb teatud andmete kogumine põhiliselt vajalikele instituutidele/asutustele/firmadele helistades ja nendega rääkides. Aega on selleks nii 4-5 kuud, arvestatult umbes 1-2 päeva nädalas, nii et seda annab kombineerida suht kõigega. Kes oleks arvanud, et kevadel ühe soovituse kaudu saadud projekt niimoodi edasi läheb, et juba 4-s projekt sama inimese käest sellest välja koorub :) Reputation-building at its finest :)

Külm nädal

Selle nädala viimased päevad on möödunud täiesti külmade ilmade tähe all: küll sajab, küll on temperatuur madal, küll on tuul väga vinge. Igal juhul, selgesti on näha, et sügis on juba käes. Isegi sügissaapad tuli juba kasutusele võtta.

Kolmapäeval olime siis vabatahtlikeks ühele mu ülikooli Korporatiivsete- ja Annetussuhete poolt korraldatud üritusele varasematele suurannetajatele. Üritus ise oli huvitav, kuigi tegemist mitte eriti palju, sest kuna kõik oli plaanitud ajavaruga ning kõik asjad sujusid, oli vahepeal isegi natuke tüütut ootamist palju. Nüüd siis ootama järgmist üritust, mis peaks olema aasta suurim nende poolt korraldatud üritus annetajatele :)

Reedel oli lõpuks siis kokkusaamine teiste Eesti tudengitega Rootsis, mida Facebook's grupi kaudu juba palju nädalaid plaanitud oli. Kokku tuli meid tipphetkel vist ligi 15 ning juttu jätkus toidust lookas laua ääres kauemaks; leidsime isegi ühe meie ülikooli vilistlase sealt, kellega tükk aega sai erinevaid õppejõude ja aineid arutatud. Loodetavasti ei lükku järgmised ühisüritused kaugele tulevikku, sest seltskond tundus tore olevat :)

Eile õhtul käisime oma venelannast sõbranna Anna sünnipäeval. Algul plaanisime, et läheme lihtsalt talle külla ja viime midagi kaasa, kuid selleteemalise küsimuse peale hakkasid asjad arenema ja lõpuks otsustas ta oluliselt suurema tähistamise teha rohkem kui 10 inimesega. Lumepalliefekt :) Igal juhul olid seal ka tema vanemad ja väikeõde, kes olid Venemaalt kohale lennanud ta sünnipäevaks, ning ka üks muu perekond, kellega ta pidevalt suhtleb, nii et seal oli 5 väikest last ja ning kõva vene-rootsi-inglisekeelne jutuvada. Tuleb välja, et ma mäletan vene keelest rohkem, kui algselt arvatud, ainult vastamine on väga problemaatiline. Anna juures ringi vaadates sain ka aru, millest ma tegelikult pikemalt puudust olen tundnud: hubasest elutoast - ruumist, kus niisama vaba aega mugavalt veeta, kus ei peaks tingimata kõik asjad ühes kohas koos olema (nagu siis, kui sa elad ainult ühes toas). Aasta veel ja loodetavasti on mul siis juba oma kodu, misiganes riigis ja linnas see ka ei asuks :)

Magusavaba nädal

See nädalavahetus möödus järjekordselt kiirelt, vaheldudes töö, õppimise, väike matkamise, koristamise ja pesupesemise vahel. 

Reedel saime siis oma thesis'e potentsiaalse juhendajaga kokku, kuid ta ei andnud veel mingit kindlat vastust, vaid pigem soovitusi, kuidas teemat palju kitsamaks teha jne jne, nii et enne lõplikku magistritöö ettepanekut (thesis proposal) peame veel väga põhjalikult eeltööd tegema.

Reede õhtul siis väike pubituur ühe uue tuttavaga, seekord prantslasega. Huvitavad vestlused väga laialdastel/imelikel teemadel, kuigi kahju on sellest, et tal polnudki prantsuse aktsenti... 

Kuna šokolaadid said otsa, otsustasime tänasest kuni 9. oktoobrini (kaasa arvatud) teha magusavaba nädala. Reeglid samad nagu alati: šokolaadi, jäätist ega ühtki tüüpilist magusat asja ei osta, kuid kui oled üritusel, kus neid pakutakse, siis on tarbimine lubatud; jogurtit magusa hulka ei arvesta, sest seda tuleb päris mitmel pikkade loengutega päeval vahepeal süüa. Ready, set, go!

Aga nüüd Läbirääkimiste kursuse kodutöö juurde, mida ma ainult alustasin ja olen nüüdseks tundide kaupa juba edukalt edasi lükanud: identifitseeri üks rahvusvahelises meedias kajastatud läbirääkimistega seotud sündmus (poliitiline, äri teemal vms) ning analüüsi seda kõigi õpitud teooriate vaatepunktist ning ütle, kuidas lahendaksid potentsiaalsed lahkarvamused ja ummikolukorrad. Vähemalt on mul sündmus olemas ja nädalavahetuse jooksul loetud õpikust teooriad meeles. Mitu kohvitassi kulub enne lõpetamist?

It's gonna be a good life :)

Ilmad on lõpuks soojemaks läinud, peaaegu nagu vananaistesuvi, mis suve lõpus hoopis ära jäi. Praeguseks on mul ainult kurk natuke valusaks läinud ja hakkasin isegi õhukest salli kandma pärast järjekordset H&M'i külastust.

Üks väike meenutus suve lõpus Stocki kesklinna jalutuskäigust koos vene sõbrannaga:

Ega muidu midagi väga uut ei olegi - täna on lõpuks magistritöö potentsiaalse juhendajaga kokkusaamine, kus loodetavasti saame rohelise tule oma töö jaoks (siis oleks vähemalt see asi kaelast ära, sest tööd hakkame reaalselt kirjutama alles teisel semestril).

Rootsi keel edeneb ikka aeglaselt - eks läheks kiireminigi, kui nad tempot üleval hoiaksid, aga vähemalt järgmisest nädalast peaks meie tavaõppejõud tagasi olema ja mitte enam see asendaja kes A-st ja B-st kogu aeg alustas. Esmaspäeval, kui teadsin, et järjekordselt asendaja on, ei hakanud kohale minemagi, muidugi ka varase presentatsiooni ja peavalu pärast. Õhtul peale loengu arvatavat lõppu sain kohe sõnumi ühelt usbekilt oma rootsi keele kursuselt, kes tundis muret, miks mind kohal polnud.... 

Tegemist vajavate asjade nimekiri on endiselt kümnete ridade pikkune, kuid ehk õnnestub mingi aeg järje peale jõuda. Vähemalt kui praegune M&A kursus lõpeb, tulevad uued kursused ehk vähem töömahukad. Kuigi ega Negotiations kursuse üle kurta ei saa - 1.5 nädala pärast on kirjanduse test, nii et praegu proovin kahte selleteemalist raamatut lugeda, kuid kuna nad räägivad teemadel, kuidas inimesi mõjutada ja millised on põhilised bias'ed ja psühholoogilised nähtused, mis inimeste otsused ebaratsionaalseks muudavad, siis vähemalt teema on huvitav :) Pidevalt avastan, kui ebaratsionaalsed inimesed ikka tegelikult on. Näiteks eelmise nädala ühe loengu teema oli self-serving bias - ehk siis endale kasulik erapoolikus, mis seisneb selles, et inimesed alateadlikult tõlgendavad informatsiooni nii, kuidas on neile endale kõige rohkem kasulik. Tavaelus seisneb näiteks see selles, et suur enamus inimesi peab end paremaks autojuhiks, eetilisemaks, sõbralikumaks, objektiivsemaks jne inimeseks kui vähemalt 50% kogu muust rahvast. Läbirääkimiste olukorras seisneb see selles, et alateadlikult paneb inimene rohkem rõhku argumentidele, mis toetavad tema positsiooni ning peab vähem tähtsaks oma positsioonile vastukäivaid argumente. Ja mis kõige parem, kui inimesi teavitada, et selline erapoolikus (bias) on olemas, siis peaaegu kõik arvavad, et nemad ise on sellest täiesti mõjutamata, kuid et nende vastaspool läbirääkimistes on kindlasti hullult erapoolik :D

On veel palju selliseid psühholoogilisi näiteid ning mingi aeg panen neid kindlasti natuke rohkem kirja, kuid praegu on aeg minna ja üks tööavaldus esitada ning kaaskiri kirjutada. Sest aasta pärast algavaks tööks on nüüd täpselt optimaalne aeg avaldust esitada. Finantsis. Räägi veel pikast perspektiivist...

Täna õhtul siis järjekordselt väike pubiõhtu, seekord Hötorget'i kandis. Jag ska njuta av min kväll - võib-olla pole see kursuste tempo siiski nii aeglane ja kasutu, kui siiamaani arvatud :)

PS! Šokolaadikarp sai eile lõpuks tühjaks, 28 tükki karbist pluss ligi 10-15 eraldiseisvat 80-grammist šokolaadi kestsid üle 3 kuu. Ma poleks iial arvanud, et need isegi suve üle elavad :)

Eile läksime siis tegema presentatsiooni oma suvise andmeanalüüsi projekti kohta. Kell 9 oli seatud algusajaks ning meie prese slaidi ette valmistatud ja tekst piisavalt harjutatud, läksime kohale, oodates umbes 2-3 kuulajat firma marketingi ja avatud programmidega tegelevate inimeste hulgast. Selle asemel tuli kohale 15(!) kuulajat (erinevate programmide juhid, turundusinimesed jne), kelle jaoks ei jätkunud ruumis isegi kohti. Nii et presest tuli palju suurem sündmus, kui enne ootasime. Igal juhul, peale presentatsiooni/diskussiooni saigi see projekt praeguseks läbi ja firma ise pidas seda väga kasulikuks neile :) Nii et kuigi me ise selles analüüsis just midagi silmapaistvat ei leidnud, oli firma tulemustega väga rahul :D

Paar tundi koolis uut loengut oodates proovisime case'i lahendada, kuid peale vähest und ei toiminud miski eriti hästi ning mul hakkas pea nii valutama, et 2-tunnist loengut oli väga raske taluda, ning kui ma lõpuks õhtupoolikul kodus olin ja peavalutablette neelasin, võttis veel üle poole tunni aega, et end üldse normaalselt tundma hakata. Loodetavasti polnud see mingi algava haiguse märk, sest praegusel juhul pole mul isegi poolt päeva enda ravimiseks kulutada...

Tagasiulatuvalt siis: eelmisel neljapäeval olnud Naiste Panganduspäev (Women's Banking Day) oli märgatavalt kehvem kui eelmise aasta oma. Eks iga aasta on neil uus tudengitest koosnev korraldustiim, ning selle aasta omadel oli kehvem kommunikatsioon, palju vähem sponsoreid ja asjad ei toimunud alati just sujuvalt. Või oli asi ka selles, et aasta tagasi oli kõik uus ja siis oli lihtsam väikestest viperustest kõrvale vaadata :)

Tolle suvise konverentsi vabatahtlikele mõeldud tänuõhtusöök oli väga tore, rääkisime pikalt juttu erinevate Rootsis elektri- ja energiavallas tähtsate inimestega, keskendudes ka Balti ajaloole (huvitav, miks pooled mu vestlustest välismaalastega viimasel ajal muutuvad kas või osaliselt minu nendele Eesti ajaloo selgitamisega?). Ja meid kutsuti kindlasti uuesti igasugustel üritustel aitama, mida me järgmisel kolmapäeval kooli sponsoritele mõeldud üritusel ka suure tõenäosusega juba teeme. 

Reede sai veedetud suures osas järjekordselt Crossroads keskuses programmi kodulehte valmistades/uuendades. Tähtajad järjekordselt takka sundimas, ei tahtnud siiski vabatahtlikutööst kõrvale hoida. Nii need laupäev ja pühapäev kursusematerjale lahendades möödusidki... Ehk sel nädalavahetusel tuleb ka mõni puhkusehetk ette. 

Reedel peaksime kokku saama oma magistritöö potentsiaalse supervisor'iga, sest saatsime talle oma töökirjelduse juba üle nädala tagasi ära ja nüüd ta tahaks kokku saada, et teemat täpsemalt arutada. Ilma ütlemata, kas arutamine tähendab, et ta on teemaga nõus ja tahab ainult detaile täpsustada või üldse kaalub, kas teemat võtta... Eks reedel näeme :)

Aga nautige praegu veel ilusaid sügisilmu ja tulge ikka varsti Stockholmi külla!

Väntar på svenska lektionen...

Istun koolis kolmandal korrusel ühel diivanitest ja ootan rootsi keele loengute algust. Nagu tavaks, on mul M&A loengu ja SFI vahel "ilus" mitmetunnine paus, mida siis seekord täita "vahelduseks" tööga. Nagu alati. Loodetavasti on vähemalt seekord tempo kiirem, muidu kaob varsti kohalkäimise motivatsioon ära. Ma mõtlesin, et kui minu kursus pidi SFI kõige kiirema tempoga kursusetase olema, siis võiks ju eeldada, et seal tehakse ka midagi korralikult, kuid praeguse tempoga vaid istu ja haiguta poole ajast. Muidugi on ka inimesi, kelle jaoks selline tempo on sobiv, kuid... saatke nad siis aaaeeeeglasele tasemele või date prisa, hombre! No tengo todo el dia!

Homme on meil koolis siis selle aasta Women's Banking Day (Naiste Panganduspäev), kus erinevad finantsasutused Rootsist ja Londonist tulevad ning tutvustavad end just naistsoost potentsiaalsetele tulevastele töötajatele - karjäärilaat ja paar üritust veel. Aga selle aasta korraldus on ikka hullem kui eelmine aasta - saatsin oma CV mock interview  (prooviintervjuu mõne panga esindajaga, et saada tagasisidet ja soovitusi, mida teine kord teisit teha) jaoks juba eelmisel nädalal enne tähtaega, kuid praegu, vähem kui päev enne üritust, pole neil ikka veel olnud mingit viisakust vastata kas ma sain siis mõne aja või mitte. Muidugi jätsid nad mõtlemata sellele lihtsalt tõele, et negatiivsest kogemusest räägitakse alati rohkematele inimestele kui positiivsest kogemusest, nii et ega minu sellekohase arvamuse laiem levik kasuks neile küll ei tule. Kuid järgmine kord olgu vähemalt piisavalt viisakad, et üherealine vastuski saata. Mis see võtab neil siis ülihinnalised pool minutit täiesti ära või??!! (ok, mu kannatuse tase pole praegu üldse eriti kõrge tänu kümnele eesootavale tähtajale, nii et iga ärritav asi saab oma osa :)

See nädalavahetus tuleb järjekordselt ülikiire, sest pühapäeval ja esmaspäeval on mitu tähtaega, järgmise nädala alguses veel lisaks, ning esmaspäeva hommikul tuleb teha ka presentatsioon ühe projekti kohta, millega osa suve tegelesin ning kus neil lõpuks on tekkinud aega, et presentatsioon ka ära kuulata. Sest ega nad ju muidu enne lepingut lõpetatuks ei loe ja raha ka üle ei kanna. Et siis järjekordselt kolmandik Rootsi riigi arvele kanda... 

Positiivsema poole pealt, eelmisel nädalal saime oma raamatud postiga kätte :D Naljakas oli oma nime raamatu kaanel näha, loodetavasti ei jää see viimaseks korraks. 

Homme õhtul on ka üks pidulik õhtusöök, mõeldud tänuüritusena ülikooli rektori poolt meile, kes me juunis selle energiakonverentsi juures vabatahtlikutööga tegelesime. Juba ootan, polegi enamikke vabatahtlikke peale jaanipäeva näinud, kuna kõik õpivad ka suht erinevatel kursustel ning üks kena kolmekäiguline bankett/õhtusöök kulub alati ära :)

Töö non-stop

Aeg läheb ikka kiiresti kui järjekordselt on palju teha. Raske uskuda, et mu kursused on kestnud vastavalt ainult 1 ja 2 nädalat, sest selle aja jooksul on õppejõud suutnud anda küll juba mitu case'i, assignment'e, problem set'e ja lugemismaterjale. + veel natuke lisatööd ja rootsi keel ja tõlkimised selle vabatahtlikuprojekti jaoks.

Igal juhul, vähemalt on Negotiations kursus huvitav - eelmises loengus katsime pikemat teooriat selle kohta, mis mõjutab inimeste käitumist ja otsuseid erinevates situatsioonides ja loengu teises pooles peale arutelu vaatasime üht osa BBC sarjast Hustle, kus pidime kirja panema kõik erinevatesse kategooriatesse kuuluvad inimeste mõjutamise näited - selliseid loenguid võiks rohkem olla, kus 5-8 õhtul nii kiiresti ja huvitavalt möödub.

Näiteks M&A kursus on selline... mitte nii hea. Huvitav küll, sest see teema huvitab mind, kuid töökoormus on suur ning peale 1-2 ülevaatlikku teoorialoengut on meil siiamaani olnud ainult case'id, mida lahendada ja lihtsalt tundub, et pole veel saanud kogu seda taustainfot ja oskusi, mis kuluksid ära nende case'ide paremaks lahendamiseks. Viimane nädal on sisaldanud mitmeid pikki õhtuid arutledes, kas firma A peaks ära ostma/üle võtma firma B, milliseid sünergiaid saaks selle tulemusena realiseerida, milline on target firma tegelik väärtus, kuidas reageeriksid turud sellele teadaandele (ehk siis mis juhtuks nende vastavate firmade aktsiatega) jne jne. See, et case'id põhinevad pärisfirmadel ja ajaloolistel sündmustel teeb info ülekülluse lihtsalt suuremaks ja kogu protsessi palju mahukamaks. Ning kogu see tulemus tuleb esitada max 2 lehekülje peal ning siis arutada (!), sest õppejõud nõuab, et kõik kursuse 60+ tudengist igas loengus vähemalt korra-paar räägiksid. Reality check, man??

Koolis toimunud presede tulemusena lisandus ka paar nime mu listi firmadest, kuhu ma kavatsen täistööks kandideerida, nii et peagi - suled valmis, et kümnete ja kümnete tuhandete avalduste hulgast silma paista!

Paar päeva tagasi vaatasin järjekordselt Despicable Me'd - need minion'id on lihtsalt niiiiiiii nunnud :D Võtaks endale lemmikloomaks kui nad ainult päriselt olemas oleksid :)

Ja natuke midagi rootsist ja siinsetest loomadest. Purjus loomadest :)

http://www.thelocal.se/36002/20110907/

Raamat!!!!

Nüüd siis lõpuks on meie raamat välja tulnud ning kättesaadav Amazon-ist: http://www.amazon.com/Currency-numerosity-effects-Estonia-implications/dp/3844382240/ref=sr_1_1?ie=UTF8&qid=1315158231&sr=8-1

Keda huvitab, võib lingist vaadata, milline see meie tilluke raamat (ehk siis avaldatud bakatöö) välja näeb. Kuigi nende hinnastamispoliitika.... 56-lklise teose eest küsivad nad 49EUR (jah, just nimelt. Umbes EUR lehekülje kohta, kokku vanas vääringus üle 750 krooni?!). Loetud nädalate jooksul peaks mulle ka tasuta eksemplar postkasti potsatama, mida ma siin agaralt juba ootan. Niiiiiii hea meel :D

Külm kolmapäev

Täna on siis see esimese loengu päev ja aineks on M&A's finantsaspektid. Kindlasti tuleb huvitav aine, kuigi õppejõud jõudis eile ootamatult juba üles panna problem set'id, mis tuleb selle nädala reede õhtuks ära lahendada juba... Tänan, meil oligi liiga palju vaba aega ENNE loengute algust...+ veel paar tööotsa, millega hetkel tegelen + thesise arutelu.

SFI-s (rootsi keele tundides) olen nüüdseks käinud juba 3 korda, täna on neljas. Algul oli tempo liiga aeglane, sest nähtavasti on eelmise aasta kiirkursusest mulle üpris palju meelde jäänud ja algustunnid olid lihtsalt kordamine. Nüüdseks on aga juba ka uusi asju tulema hakanud ja loodetavasti läheb edasi kiiremini, sest pikka kannatust, nagu te teate, mul pole :) Go up or go out!

Seltskond on meie SFI-s küll kirju: India, Hiina, Pakistan, Venemaa, Uzbekistan, Jaapan, Argentiina, Kolumbia, Etioopia jm Aafrika riigid, ning vaid mõned üksikud nii lähedalt kui Euroopast, nii et huvitavast seltskonnast puudust ei tule, kui mõned üksikud tüütavad isikud välja arvata.

Järgmisest nädalast hakkavad jälle pihta firmade presed koolis, kus siis firmad tulevad, teevad kas lõuna ajal või õhtul tudengitele presentatsiooni oma tegevuste kohta ning selle kohta, milliseid töötajaid ja millal nad otsivad, millised on kandideerimise tingimused jne, ning seejärel pakuvad lõuna- või õhtusööki/snäkke. Kuuldavasti on see paljude tudengite jaoks sügise algul põhiline toitumisviis (vähemalt eelmisest aastast mäletan küll paljusid päevi, kus vähemalt pooled toidukorrad firmade poolt sponsoreeritud), kuid nüüd tuleb asja ka tõsisemalt võtta, kuna tööotsingud juba päris käes (finantsala mõistes on täiesti normaalne viimase õppeaasta alguses töökohta otsida ja võimalikult ruttu leping sõlmida). Siiski ei saa ma eriti paljudest õhtusöögipresedest osa võtta, kuna esmaspäeval ja kolmapäeval on SFI (kust aeg-ajalt saaks küll puududa) ning teisipäeval ja neljapäeval Negotiations kursus (kust kuidagi puududa ei saa). 

Eelmisel laupäeval käisime ka kohalikus Balti ketis, mida siin Stockis korraldati 27. augustil Läänemeremaade Konverentsi algusena. Kui peale kogunemist olid kõik vajalikku kohta kõndinud ja paika seatud, siis kett ise kestis küll päris vähe, ehk 15 minutit ainult. Siis läksime oma väikesi lippe lehvitades koju ja püüdsime tähelepanu ning vastasime küsimustele lippude ja ürituse kohta. Nüüd on meie tuba kaunistamas peale šokolaadide, küünelakkide, martiini ja Vana Tallinna ka paar väikest Eesti lippu.

Toit...

Nüüd siis võtsime lõpuks kätte ja tegime oma toidublogi, kuhu postitada mõningaid huvitavamaid/imelikumaid/meeldivamaid retsepte. Kättesaadav addressil: http://rootsikokandus.blogspot.com/

Üle pika aja..

jälle siis üks postitus. Sest et ma lubasin sel nädalavahetusel midagi uut kirja panna.

Mis siis vahepealsel ajal toimunud on? Palju tööd, keskmiselt puhkust, mõõdukalt pidutsemist ja väljaskäimist, loodetust vähem sooje ilmu. Hispaania keelt ei õnnestunud ikka nii palju parandada, kui algselt plaanisin suve jooksul ette võtta, nii et nüüd on mul ikkagi ainult kesktase... aga pidev hispaaniakeelse muusika kuulamine aitab ka natuke... tegelt mitte, sest mu probleem on grammatikas ja selle vastu muusika ei aita, sõnavara ja soravus olid juba enne päris head. Avastasin üks päev, et mu mp3-mängijas on umbes 3 ingliskeelset laulu ja 80 hispaaniakeelset. Talk about diversity :)

Eile käisime Ivikaga (kes on lõpuks Eestist tagasi :D) koos kaaseestlastega Eesti taasiseseisvumise tähistamise kontserdil kesklinnas. Peale peaaegu tundi aega kõnesid eesti-rootsi keeltes paralleelselt esines lõpuks üks Eesti koor isamaaliste laulude kavaga. Väga liigutav oli, eriti kui nad lõpetasid Tätte "Tuulepealse maaga". Mida me siis hiljem koju minnes metroos ümisema hakkasime. Senikaua, kuni mingil huvitaval ja väga imelikult kombel äkitselt läti rahvalaulud kummitama hakkasid. Lätis kooris käimine annab ikka tunda - kõndisime mööda teed koju ja laulsime "Raksta, raksta-t" ja natuke "Saule, Perkons, Daugava't", millest kahjuks sõnu ei mäletanud :) Siin laulsime seda viimast laulu Riia kooriga paar aastat tagasi: http://www.youtube.com/watch?v=2JxKF6Jmaaw

Vahepeal tegelesin ka natuke rohkem oma vabatahtlikuasjadega: tõlkisin materjale, vaatasin üle teiste tõlkeid, käisin keskuses kohapeal kodulehte täiendamas jne. Need asjad lähevad nüüd kooli algusesse ka veel edasi.

Homsest hakkan lõpuks rootsi keelt õppima. Aasta tagasi Rootsi tulles oli mul küll 10-tunnine sissejuhatav kursus kooli poolt, kuid rootsi isikukoodi puudumise tõttu ei saanud alguses kohe SFI-d juurde võtta ning hiljem polnud enam aega/viitsimist. Igal juhul, nüüd alustan. Kes ei tea, siis SFI on Rootsi ametlik tasuta keelekursus immigrantidele, mida pakutakse isikukoodiga (ehk siis elamisloaga inimestele). Seda korraldatakse kümnetes keskustes üle riigi, paljudel erinevatel tasemetel ja erinevate ajakavadega. Mina olen siis seekord jälle algaja, kuigi tegelikult mul mingi tilluke sõnavara juba on: põhilised asjad nagu toiduainete nimetused, rong Hässelby või Gullmarsplani suunas tuleb paari minuti pärast või et ma ei oska rootsi keelt rääkida (Jag talar inte svenska) :)

Järgmisel nädalal alustavad mu ülikoolis uued bakad ja magistrid, meie endi kursused nädal hiljem. Seekord on meil esimest korda valikkursused ning esimeseks perioodiks võtsin kursused Negotiations for start-ups ja M&A financial aspects. Need + SFI + töötamine võtavad päris palju aega ära, kuid praegu kaalun veel ühe kursuse võtmist, mida meil võiks magistritöö jaoks vaja olla. Mitte küll kursust ise nii väga, kuid see profe oleks väga hea juhendaja meie praegusele lemmikteemale ning tundes teda kursuselt, on lihtsam teda juhendajaks saada. Aga ajalises mõttes... väga kurnav.

Raske uskuda, et tõesti juba aasta Rootsis veedetud. Eesootav jääb mulle tõenäoliselt viimaseks, sest kui kõik hästi läheb, kolin ma aasta pärast edasi oma lemmikriiki :)

Vaiksed päevad

Vahepeal polegi eriti midagi juhtunud. Natuke puhkust, palju tööd, natuke salsat, palju jalutamist ja naermist, natuke päikest ja kahjuks ka sombuseid ilmu...

Sain just hispaania muusikat juurde ning nüüd on järjekordselt kogu mp3 mängija ainult hispaaniakeelsete lugudega täidetud, mis vaheldumisi mind kummitavad. Näiteks see: http://www.youtube.com/watch?v=pwn4BlZ-UnU

Eelmine nädal üks päev läksime poodi, et osta mozzarellat, et teha tavapärast pitat mozzarella ja banaanidega, kuid olime natuke väsinud ja otsustasime lähedal poodides ringi vaadata. Ja muidugi lõpetasime sellega, et ma leidsin endale ülikena musta poolpiduliku kleidi ja Ivika sai sügismantli. Nagu alati - lähed ühe asja järgi, leiad sada teist ja vägagi erinevat :)

Täna õhtul lähme kinno viimast Harry Potteri filmi vaatama, et siis näha, kuidas nad selle saaga lõpetavad. Esimene film tuli välja tõsiselt ammu, 10 aastat tagasi ja ikka ma mäletan veel seda jube hästi, kui me seda kinos vaatamas käisime.

Muide, üks päev tegime järjekordselt filmiõhtu ja vaatasime Take the lead ja siis mul tuli meelde kui kunagi väga ammu olid Puhjas ju peotantsukursused ja ka võistlused nii 1-2 korda aastas. Ise ma õppisin peotantsu vähem kui aasta, kuid järsku tulid meelde kõik need korrad, kui Liisul kaasa elamas käisime. Go, Liis :)

Nii palju siis...

Alice Cooperi kontserdist. Üks põhjus, miks sai varem Stocki naastus, oligi just nimelt seesama kontsert. Veensin isegi Annat ja Annie't kaasa tulema (kumbki neist polnud kunagi Alice Cooper'ist isegi kuulnud ja arvasid, et ta on mingi naine :D). Kontsert pidi algama kell 8 õhtul ja olime siis 7.15 juba seal juures olemas. Kuna kontsert pidi toimuma lõbustuspargis, siis eraldi piletit vaja polnud, vaid ainult sissepääsupiletit parki. Sinna jõudes ootas juba paarisajameetrine järjekord ees, mis eriti kiiresti ei liikunud, ja rahva seas kõndivad lõbustuspargi töötajad ütlesid, et väga väike tõenäosus on sisse saada sellise järjekorra ja juba sees olevate inimeste hulgaga. Leidsime siis ühe teise, lühema järjekorra, kust pidi saama sisse ainult eelostetud piletitega (nagu minu hooajakaart), aga kuigi algul see järjekord liikud suht okeilt. avastasime umbes poole 8 paiku, et minu järjekorra ees olevad väravad on kinni pandud. Arvasime, et ehk teevad veel lahti ja ootasime kuni 8.10-ni, kui lõpuks öeldi, et enam sisse keegi ei saa. Teine järjekord oli sama pikk kui varem ja sealsed inimesed jäidki meist ootama veel kauem. Et lihtsalt mitte koju minna, läksime Annie juurde, et tutvuda tema uue koduga peale kolimist, natuke veini juua ja pikalt igasugu asjadest lobiseda. Nii palju siis minu kontserdist...

Laev

Täna siis jälle Stocki poole teel ning nagu tavaks, olen praegu laeva peal.

Hommikul oli vahepeal elekter läinud, aga minu mineku ajaks sai kõik siiski korda ja tavapäraselt tallinna poole teele. Minu lootus, et 4-ses kajutis peale minu ehk ainult 1 inimene on, ei läinud täppi. Otse vastupidi - astun kajutisse pea tund aega enne laeva väljumist, et endale sobivaim koht hõivata, kuid üllatus-üllatus, kajutis on sees keskealine vene abielupaar, pluuside ja trussikute väel, kõik oma asjad kogu kajutis lahti pakkinud ja nautisid õhtusööki. Tõsiselt, kõik vähegi vabad pinnad olid asjadega kaetud. Väga imestunud, et mina sisse astusin ja arvasid, et ma olen valesse kajutisse sisenenud (noooojah, selle väikse detaili peale nad ei tulnud, et kaart poleks ju teist ust lahtigi teinud). Igal juhul, mees rääkis väga natuke inglise keelt, naine mitte sõnagi ja proovisin siis neile seletada. Arvasid, et ok, oleme siis kolmekesi kajutis. Siis mina oma vigases vene keeles seletama, et see pidi ju naiste kajut olema. Ja siis astub sisse veel üks naine. Proovime siis koos seletada ja tuleb välja, et see vene paar olevat broneerinud enda teada mingi agentuuri kaudu terve kajuti ja see, et nad erinevate numbritega pardakaardid said, neid üldse ei häirinud; ning "female cabin" asemel lugesid nad hoopis välja "family cabin". Lubasid minna kusagile asja uurima ning sel ajal otsustasime meie teise eestlasega kumbki diskreetselt jalutuskäigule minna. Tund aega väljas lugemist ning kui ma naasin, olid kajuti pinnad suhteliselt vabaks tehtud ja vene paar läinud. Selle asemel oli üks rootsi tudeng, kes arvas, et mees lihtsalt kolis ümber ja et naine tuleb veel tagasi. Igal juhul pidin võtma ühe ülemise nari, mis eriti mugav just istumise ja lebotamise suhtes pole, eriti kui peale nii paljusid reise ei viitsi enam eriti laevas uidatagi.

Mis siis veel? Kodus oleku ajal lasen juuksed poole lühemaks lõigata. Tavaliselt lasen alati ainult nii natuke otstest, et eriti ei näegi, et midagi oleks muutunud. Seekord on tõesti palju lühemad.

Kõht on kohupiima ja kohukesi täis, ei suutnud poes käies kiusatusele vastu panna :) Kahju, et Rootsis palju vähem selliseid häid piimatooteid on, neil on seal mingid creme fraiche'id ja sellised asjad, aga hapukoor, kohupiim ja kohukesed on neile tundmatud. Kotis ootamas veel paar kohukest ja kamašokolaadi - ning jah, šokolaade ostes oli mul täiesti meelest läinud, et meil kodus veel terve karp šokse alles on :) Aga eks nad peavad siis ootama ja ootama oma korda.

Istun siin ja kirjutan blogi, järsku jääb mingi noor mees minu ees seisma ja sirutab käe välja. Ma tõstan ühe kulmu üles ja vaatan imestavalt otsa, ta näitab oma püksisääre peal olevat Amnesty märki (kes veel ei tea, siis minu arvutit ehib kollane Amnesty kleeps), naeratab laialt ja ütleb "welcome to the family" :D Mis siis muud, kui surun kätt ja naeratan vastu. Amnesty perekond...

Koju-koju

Õhtul siis laevale ja järjekordselt nädalaks koju. Kui nüüd mõtlema hakata, siis juba paari kuu pärast uuesti koju tulla on minu kohta ebatavaliselt ruttu :)

Vahepeal käisime ka siinsel jaanipäeva tähistamisel. Kes veel ei tea, siis rootslastele on jaanid (ehk midsommar) ülitähtsad - kuuldavasti ainult aeg aastas, kui nad pole lagom: reserveeritud, vaoshoitud, tahaplaanile jäävad. Sest nende midsommar-i joomisharjumused... ütleme nii, et selle kohta oleme terve siinelatud aasta jutte kuulnud. Võrreldes Eestiga on siinsetel tähistamistel see erinevus, et suured rahvapeod koos traditsioonidega toimusid kõik päevasel ajal ja kestsid maksimaalselt 5-ni õhtul. Peale seda oli ühine osa läbi ja kõik läksid oma seltskondadega privaatselt kusagile jooma. Käisime siis oma elukoha lähedases kohas Riddersvikis sealsel üritusel ja nägime ära, et päriselt on ka rootslastel kõik jaanitraditsioonid veel elus, mis Eestis enam aastaid eriti tugevad pole. Siin pannakse alati need meiupuud üles ja nende ümber tehakse ringtantse ja -mänge. Kõigepealt oli üleval väiksem puu, kus ümber õpetati lapsi tantsima ja paar tundi hiljem pandi mitu korda kõrgem puu üles täiskasvanute jaoks, et nemadki saaksid seal ümber keksida :)

Seda kuulsat konnatantsu ei õnnestunudki meil veel näha, sest kuna kõik seltskonnad olid seal tulnud suht piknikku pidama suurte toidukorvide, perekondade ja piknikulinadega, siis meil polnud ühtki kohta, kus istuda ja varsti tüdinesime ning lahkusime. Aga kuuldavasti on neil siin selline imelik konnatants, et kõik kargavad ümber kaunistatud meiupuu ja teesklevad, et on konnad... vähemalt nii meie venelastest korterikaaslased meile väitsid :D (haha)

Selle asemel läksime istusime õhtul hoopis rannas, senikaua kuni liiga külmaks läks.

Mis siis veel? Vaatasin just natuke aega tagasi, et meie kõrge riiulipealne on juba pikemat aega sisaldanud suurt hõbedast investeerimisvõistluse karikat, tühja martiinipudelit, termost, 2 punast küünelakki ja koorivat dušigeeli. Eelmisel nädalal liitus nendega ka kastitäis šokolaadi. Peaks ehk natuke seal koristama... või ka mitte. Viimane võimalus tundub palju parem :)

1 päev on... kui palju?

Kas te olete kunagi mõelnud, kui pikk on tegelikult üks päev? Või mitu järjestikust päeva?

Alates eelmisest laupäevast olen ma iga päev olnud ülikoolis seoses rahvusvahelise energiakonverentsi vabatahtlikuks olemisega ning nüüd kui see üritus eile õhtul lõpuks läbi sai, tundub nagu oleks möödas palju rohkem kui ainult 4 päeva kogu konverentsi algusest...

Eelmisel reedel oli koolis see paljukiidetud suve alguse pidu, mis pidavat igal aastal üks aasta parimaid pidusid olema. Lisaks keldrikorrusel olevatele pubile ja Rotundale (kooli oma väike klubi) oli ka kogu aatrium seekord peo jaoks koos suure lava ja mitme baariga. Otsustasime katsetada järgi stiili punased küüned, punased huuled, must või valge kleit. Võib nii palju öelda, et tähelepanu äratas see küll piisavalt (:D), kuid lõpuks olin peos siiski natuke pettunud. Liiga üleskiidetud selle kohta, mis tegelikult toimus.

Ja kui kell 4 hommikul siis koju jõudsime, ootas mailboxis kiri (jah, SSE Riga ja SSE annavad harjumuse igal võimalikul ajal maili kontrollida) enda isikliku schedule'iga konverentsi ajaks, mille kohaselt pidime juba 8 tunni pärast koolis olema, et ettevalmistustega alustada. 5-6 tundi und ja siis kooli poole teele, kus olime kuni kella 9-ni õhtul välja. Oleks veelgi olnud tegemist vajavaid asju, kuid mu järjekordsete tööde tähtajad ei lasknud väga kauemaks jääda.

Kogu konverents ise oli tore ja väga muljeterikas. Selle aja jooksul jõudsin teha igasugu ettevalmistavaid töid, konverentsi külalisi registreerida, riietehoidu pidada, toitlustamisega tegeleda, paljusid uurimustööde arutamiseks mõeldud seminare host'ida, ühel õhtusel banketil käia, hulganisti asju ringi tassida jne jne. Polegi varem sellise teeninduse alaga tegelenud ja väga huvitav oli märgata, et paljud inimesed, keda ma olin alguses registreerinud või kelle ruumis ma olin hiljem uurimustööde seminari host'inud ei läinud hiljem kordagi kusagil mööda tervitamata või vähemalt naeratamata. Saime oma töö kohta kiita ka korraldajatelt (huvitaval kombel eriti just hea teenindamise eest!) ja tänutäheks on meil nüüd kodus hunnik šokolaade. 43 tükki täpsemalt. Nii et vähemalt juulikuu oleme šokolaadiga muretud :D

Lühiülevaade

Juuni keskpaik on käes, loengud on lõppenud, eksamid läbi... ja mina istun koolis ning töötan. Sest avastasime, et kodus olles on liiga palju segavaid faktoreid, nii et 8-tunnistest tööpäevadest ei tule midagi välja. Niisiis... kool.

Lühiülevaade:

• Laupäeval veetsime siis terve päeva Gröna Lundis ning sõitsime kõige hullemate ja peadpööritavamate atraktsioonidega. Mõni selline ohutum sattus ka vahele... aeg-ajalt. Ainult et väga soe ja ilus ilm, koolivaheaeg just alanud... võite ette kujutada, millised järjekorrad seal enamuse ajast valitsesid. Teine kord lähen kindlasti mingil nädalapäeval, kus pole pooletunniseid järjekordi iga atraktsiooni taga.
• Sain vastuse ühe stipendiumiavalduse kohta, mis oli kahjuks negatiivne, sest nad tahavad seda anda ainult inimestele, kellel on vähemalt paariaastane täistöökogemus (ja minu kuudepikkused osalise koormusega tööd sinna hulka ei käi). Millest on kahju, sest see on ainus piisavalt suur stipp, mis oleks aastased elamiskulud ära katnud :( Ega siis midagi, tuleb ka uuel aastal õpingute kõrvalt töötada, töötada... ja vahelduseks ka töötada.
• Teisipäeval käisime Linkin Parki kontserdil. Lahe kogemus, kuigi istekohtadel kaasaelamine on natuke teine teema kui lava ees hüppamine. Kuigi lava ees oli selline hull mass hüppajaid, et seal sees ellu jääda oleks olnud paras väljakutse. Avastasin ka, et pole Linkin Parki enamiku muusikaga üldse kursis, tundsin ära vaid üksikud laulud. Jep, minu muusikamaitse on praeguseks juba nii latino, et väga palju pop-muusikat enam ära ei tunnegi...
• Pühapäevast alates oleme mõned päevad vabatahtlikuks ühel suurel rahvusvahelisel energiakonverentsil. Täpseid ülesandeid veel ei tea, aga eks need sellised lihtsamad korraldamisega seotud ikka ole.

Ilusaid ja sooje ilmu!

Üks suvepäev..

hakkab õhtule saama.

Eksam kirjutatud? check

2 paari uusi kingi ostetud? check

Tahtmatult oma lemmik-kontorikingad ära lõhutud? check

Piisava hulga valge veiniga õppeaasta lõppu nauditud? check

Homseks plaanid tehtud? check

Ja nüüd on aeg suveks ja puhkuseks! Millal iganes ja kuidas iganes see ka tuleb!

Viimane eksam

Mõned tunnid veel ja siis algab selle õppeaasta viimane eksam. Pöidlad pihku, mõni tund kribamist ja siis tähistama :)

Eile oli üks praktikaintervjuu ühte kohalikku hedge fund'i, kes otsib suvepraktikanti, kes siis peale lõpetamist sinna ka tööle jääks. Muidugi jätsin mainimata, et Rootsi jäämine peale ülikooli mu plaanide hulka ei kuulu. 55-st avalduse saatnust kutsuti intervjuule ainult 5, ning järgmise nädala algul tuleb valitud paarile inimesele teine voor ja siis nad otsustavad. Niisiis, pöidlad pihku :) Sest hedge fund'i analüütik selleks suveks oleks päris tore, kuigi ehk töö mõttes väga palju juurde ei pakuks sellele, mida ma olen juba varemgi teinud. Aga kuna firma on väike, siis ehk saaksin rohkem vastutust. Jään igal juhul ootama nende vastust järgmise nädala algul, kuigi eilse intervjuu ajal polnud ma just eriti aktiivne lobiseja.. (kuum ilm, must ametlik töökostüüm seljas ja varasemad 20 minutit kiirkõnnil õiget maja otsitud - võite ise kujutleda).

Suvalised mõtted

• Olen hetkel suht läbi tänasest õppimistuurist. Kuna varem polnud eriti aega alustada ja vähem kui nädala pärast eksam, siis olime hommikul umbes 10-st õhtul 6-ni Tudengipalees (kõlab hästi, kuid tegelikult on Studentpalatset lihtsalt mingi 4-5 ülikooli ühine õppimiskoht tudengitele, kus on palju eraldi laudu ja rühmaruume). Kodus lihtsalt ei õnnestu nii edukalt õppida, sest esiteks on liiga mõnus ja soe olla, teiseks on külmkapp lähedal ja alati mingi snäkk kõrval, ning kolmandaks hakkame me kodus alati x-asjadest rääkima keset õppimist. Eriti mina. Aga Studentpalatset'is seda tavaruumides teha ei saa, sest seal peab olema haudvaikus. Igal juhul õnnestus tänasega pea kõik loengumärkmed üle vaadata, nüüd tulevad päevade kaupa ülesannete lahendamised otsa.
• Eile tegime üle pika aja jälle matkarajal pikema ringi ning ühes kohas oli suur jalgpallivärav tee kõrval ja seal lähedal istus üks jänes. Värava ees seisab harakas, ootab ja ootab, kuid lõpuks taipas, et jänes ei tulegi väravat lööma ja lendas igavusest minema. vähemalt see oli see moment, mida meie nägema juhtusime :) Jänes jäi sama laisalt edasi paigale.
• Vaatasin eile ühe hispaanlasest tuttava soovitatud filmi Celda 211. Selline hästi tõsise sisuga, aga hea film oli. Minu jaoks tüüpiline hispaania film - kes on näinud Paani Labürinti või Abre Los Ojos (Ava Oma Silmad, hispaania originaal, mitte see imelik Hollywood remake), see teab, millest jutt. Nii et soovitan, kui mõni eelnimetatud film meeldis ning väga nõrganärviline ei ole.
• Täna oli SSE Rigas lõpuaktus, ja mul tuli meelde enda aastatagune lõpetamine. Sellest on ikka niiiiiii palju aega juba möödas. Aasta pärast juba SSE diplom taskus ja siis....?

Nüüd on ainult 1 eksam veel. Eile oli meie ökonomeetria ja varade hindamise kursusetöö tähtaeg, peaaegu oleks jälle overnight tulnud, aga seekord olime üleval ainult poole 5-ni hommikul, et siis jälle kell 9 jätkata. Vaat mis juhtub, kui 3-s tiimiliige on selline, kes teeb vähe ja isegi selle tehtud töö kvaliteet on copy-paste ja tuleb kõik ümber teha. Kell 3 öösel näiteks! Õnnestus natuke isegi päikesetõusu aknast piiluda ja päris pimedaks ei läinudki :) Igal juhul on see tähtaeg möödas.

Ja loodetavasti saan nüüd vähemalt natuke väljas päikesepaistet nautida, sest viimase nädala jooksul oli kogu aeg nii kiire, et soojad ilmad läksid lihtsalt mööda ja ma olen ikka sama kahvatu :)

Eile õhtul toimus meil siis see ökonomeetria kursuse lõpu tähistamine ühes restoran/baaris koos oma mõlema ökonomeetria kursuse lektoritega ja 4-5 erineva kursuse TA-dega. Isegi meie oma finantsi inimesi oli üllatavalt palju kohal (tavaliselt on meie finants suht kõige eraldatum üksteisest: general management ja marketingi omad näiteks teevad alati oma kursuse pidusid). Aga kokkuvõttes oli väga tore õhtu oma õppejõudude ja TA-dega veini- või õlleklaasi taga rääkida. Selliseid üritusi peaks kindlasti rohkem olema, näiteks iga perioodi lõpus :)

Uurisin rohkem ka PhD kohta, aga on väga väike tõenäosus, et ma doktorikraadi teha tahaksin. 4-5 aastat veel õppida.... ei, tänan. Parem üks korralik industry job. Pealegi ei taha ma akadeemiasse nagunii minna. Kas olete kuulnud, milline suur töö on olla tänapäeval tunnustatud ülikooli lektor? Peaaegu ühegi õppejõu koht ega positsioon pole väga kindel, nad peavad oma kursuste programmi pidevalt kohandama vastavalt õpilaste tagasisidele, sest kui keegi saab väga negatiivse tagasiside, siis teda kaua ülikoolis ei hoita. Lisaks peab iga tuntuma äriülikooli professor aktiivselt tegelema uurimustööga, tal peavad olema väljakujunenud peamised uurimisteemad ja muidugi ka avaldatud tööd, nad peavad suht tihti uusi asju avaldama ja käima igasugustel konverentsidel antud teemasid arutlemas jne jne.

Ei-ei - korralik finantsitöö kusagil Euroopa suurlinnas ja ma olen rahul. Mida veel tarvis? :D

El final de Campeones

Nagu pealkirjastki lugeda võib, on täna õhtul jalgpalli Meistrite Liiga finaal ja peale pikka arutelu, kus seda vaadata, otsustasime lõpuks koju jääda ja neti vahendusel hulga krõpsude ja siidri saatel seda nautida. Pubisse minek jääb ära, sest kõik pubid on tänaseks õhtuks juba nädalaid ette bookitud ning isegi seisukohta saada võib suhteliselt raske olla. Igal juhul leidsin sobivad Interneti lingid ja loodetavasti saame hea-kvaliteedilise Barca võidu tunnistajateks :D Jep, teate küll, et ei ManU ega Barca pole mu lemmikmeeskonnad, kuid neist kahest on Barca kindlalt üle.

Õpingud on peaaegu läbi selleks õppeaastaks, ainult 1 külalisloeng, 1 eksam ja 1 kursusetöö veel. Selle viimasega praegu tegelemegi. Päris palju regressioone ja ökonomeetriat, kuid loodetavasti, kui õige mudeli kätte saame, laabub muu osa iseenesest. Neljapäevani on selleks igal juhul aega.

Sain nädalaid tagasi teada, et üks mu lemmiklauljatest, Juanes, esineb juulis Hispaanias. Nüüd selgus veel, et ta võib-olla teeb muusikasse teatud ajaks pausi, nii et see võib olla suht viimane võimalus teda lähiaastatel esinemas näha. Lennupiletid selleks perioodiks on... mitte odavad - juuli ja parim puhkuseaeg ikkagi. Sellegipoolest kaalun väga tõsiselt lihtsalt piletite ostmist ja minemist. Niisiis, kas keegi soovib ühineda? :D

Visiitkaardid...roosad!??

Niisiis saime täna kätte oma üle-eelmisel nädalal neti kaudu tellitud visiitkaardid. Tellisime sellised tumeda veinipunase taustada ja heleda valge-beežika kirjaga. Ja kui täna neile postkontorisse järgi läksime, siis selgus, et väljaprinditult on need hoopid sellise hästi tumeda (kindlasti mitte punase) tooniga ja tekst on roosa!!! No mida veel? Tagataustaga saab veel leppida, aga roosa tekst? Proovi veel olla tõsiseltvõetav ja jagada oma visiitkaarte mingitele mänedžeridele, kui tekstil selline roosa varjund juures on... Vähemalt naerda saime selle juurde piisavalt. Aga need visiitkaardid vist kaua ei kesta, peab vaikselt midagi uut otsima jälle hakkama, sest tööintervjuudel selliseid jagada - meelde jääks neile nii kindlasti, küsimus lihtsalt selles, kas sobival viisil meelde.

Eile oli meil siis see CSR võistluse presentatsioon (kellele sellest konkursist mainisin, see teab, millest juttu). Olime juba finaali pääsenud ja esitlus läks hästi ning žüriile meeldis, igatahes läks meie prese küsimuste-vastuste osa määratud ajast märgatavalt üle. Kahjuks me ei võitnud. Selgus ka, et meie konkurentideks olid inimesed, kes olid CSR teemal kas teinud oma bakakraadi või võtnud ulatuslikke kursusi ja teinud uurimustöid - meie lihtsalt tegelesime teemaga paar päeva (tegelikult küll ainult paar õhtut). Mis ei tähenda, et mittevõitmine poleks tuju alla lasknud ja et me poleks võitu oodanud. Siiski aitas finaalis osalemise eest saadud goodybag olukorda natuke parandada :)

Pika postituse hoiatus

Viimased paar päeva on möödunud jälle suhteliselt töö tähe all - täna oli assignment'i tähtaeg ja kuigi me juba eelmisel nädalavahetusel proovisime suure osa ära teha, tuli meil meie tiimikaaslase poolt tehtud töö suuresti ümber teha, sest nähtavasti polnud ta sellest teemast üldse hästi aru saanud. Siis ütles veel TA (teaching assistant), et meie ühe ülesande vastused olid liiga erinevad ja meil peab mingi viga sees olema. Peale mitut tundi kontrollimist ja otsimist ei leidnud me ikka midagi, ja muidugi hiljem selgus, et TA ise oli unustanud ühe asja ära oma Matlabi koodist. Niipalju siis sellest, et meie töös kahelda :D

Eile (kolmapäeval) käisime naerujoogas. Kohal oli nii 30-40 inimest täiesti erinevatest vanustest ja tagataustadest (ainult ligi 10 neist meie ülikoolist). Seal tegime kõik koos igasuguseid imelikke harjutusi, et õppida rohkem naerma, kuna tuleb välja, et keha ei tee vahet, kas naer on loomulik või kunstlik. Mitte, et meil viimastel kuudel naerust väga puudu oleks olnud, vahepeal naerame täiesti imelike asjade peale nii palju, et keegi kõrvalt ei saaks midagi aru :) Igal juhul, need harjutused sisaldasid naermist erinevat moodi ja erinevate asjade üle: näiteks, nagu sa laulaksid ooperit või oleksid pingviin või ahv (ei, ma ei tee nalja!). Aga kokkuvõtteks oli väga lõbus ja kohe kindlasti ebatavaline. Muide, 20 sekundit naeru peaks olema võrdväärne 5 minuti sõudmisega, nii et järgmine kord, kui trenni tahad, naera hoopis paar minutit - mõju on sama :)

Täna siis jälle hommikul kooli ning avastasime, et toimub järjekordne projektiüritus. Seekord siis CSR (corporate social responsibility) teemal - tegevused, mida firmad teevad, et oma kahjulikku mõju keskkonnale vähendada või siis mingeid sotsiaalseid tegevusi toetada. Lõuna saime kooli poolt järjekordse lõunaloengu kaudu (maitsev Panini salat nagu eilegi), kogusime mitmelt poolt nänni, saime nädala šokolaadivaru lihtsalt paari minutiga kätte ning muidugi rääkisime jälle mitmete firmadega.

Kõige lõbusam oli rääkida Sandviku esindajatega - olime ühe projekti jaoks kaudselt nende firmaga varem tegelenud ja seetõttu ei tulnud jututeemadest puudust - seisime päris pikalt seal stendi ees ning lõpuks (peale püüet meid veenda firma headuses/sobivuses) rääkis see töötaja meile hoopis ilmekalt puusaimplantaatide paigaldamisest :D Ja me hakkasime algselt rääkima... ettevõtete vastutusest ja keskkonnamõjudest :) Jajah, need töötajad tundusid toredad ja kutsusid kindlasti sinna ka tööle kandideerima ning seda on alati lihtsam teha, kui juba tutvused ees ja visiitkaardid kogutud.

Peale paari tundi tavaloenguid oli mul aeg minema hakata õhtusele üritusele. Nimelt tegi management consulting'u firma Bain meie kooli 2. aasta bakadele ja 1. aasta magistritele ürituse (kuhu tuli muidugi CV-ga kandideerida). Peale värbamisinfo ja töötajatega suhtlemise seisnes üritus... segway polos. Kõigepealt peaks vist seletama, mis on segway:

Seal seisad siis 2 jalaga peal ja hoiad kätega tüürist kinni. Masinat tuleb juhtida varvastega (ettepoole liikumiseks) ja kandadega (tahapoole liikumiseks ja pidurdamiseks) ning kogu aeg tuleb kätega tüüri kinni hoida, sest vastasel juhul see läheb kohe metsa (mitte nagu jalgratas, mis ise ka otse sõidab). Enamik inimesi, mina kaasa arvatud, polnud kunagi varem sellega sõitnud. Üllatavalt selgus, et peale paari ringi ja mõne põhinipi selgekssaamist oli see vägagi nauditav. Siis tuleb sisse järgmine punkt - nüüd mängi nende segway'de otsas polot ja proovi nendega ringi sõites väravat lüüa. Siin on järjekordne illustreeriv pilt (lihtsalt netist võetud, mul endal pilte polnud, sest kahjuks teisi häid tuttavaid seal üritusel polnud ja mu enda fotokas maha unustatud):

Niisiis, oma algset tüürimisoskust tuli koheselt edasi arendada, et suuta seda ainult ühe käega teha, teise kätte võtta polovasar ja mööda väljakut kihutada ning palli taga ajada. Nii kui mängud pihta hakkasid, selgus, et segway'dega harjub ära palju kiiremini kui arvanud oleks - kui mänguhasart ja võiduiha ikka ette tulevad, siis ei mõtle enam üldse sellele, kuidas paremini või kindlamini sõita, tekib lihtsalt tunnetus. Kui kellelgi on võimalus, siis kindlasti proovige järgi!

Peale polot järgnes muidugi 3-käiguline õhtusöök restoranis ja ulatuslik mingle paari Bain'i konsultandiga. Arvasin, et kell 5 algav üritus on 8-ks läbi. Kui lõpuks minema hakkasin, oli kell juba pool 11 ja mul oli veel tunni aja tee koju.

Ja parima hoiame lõpuks (save the best for last): saime täna kiire vastuse kirjastuselt, kes on töö läbi vaadanud ja nad tahavad seda avaldada!!! Nüüd tuleb ainult registreerimisprotsess läbi teha, paar lisadokumenti valmistada ja eeldatavasti paari kuu jooksul on üllitis käes :) Homme tähistame (sest täna jõudis üks teatud isik, ehk siis mina, tagasi pool 12 ja pidi veel mitmeid tunde töötama). Aga homme, jah homme! :D

Lõpuks ometi Ibiza-kirjeldus

Lubasin küll varem juba kirjelduse üles panna, aga aeg kaob käest nii ruttu.

Niisiis, Ibiza, meie impulsi mõjul ostetud piletid (muideks, juba impulsime siin juuni lõpuks mingit reisi ka :D). Reede, 6. mai hommikul hakkasime siis minema. Kuigi lennuk pidi minema alles pärastlõunal, pidime juba 11 paiku kodust lahkuma, sest airport shuttle (lennujaama buss) läheb ainult kesklinnast, pluss veel sõidab 1h20min. Lennujaamas oli kõik nagu ikka - välja arvatud, et vähemalt see kord ei hakanudki need turvaväravad minu möödumisel tööle. Vahel juhtub sedagi :) Kuigi enamasti need millegipärast undavad - ausalt, enne seda reisi olen vähemalt pooltel turvaväravate läbimistel kogu aeg läbi otsitud.

Reis ise oli peaaegu 4 tundi, ikka tõsiselt pikk ja väsitav. Siiamaani olen kõik pikemad kaugused lennanud ümberistumistega, nii et alati on olnud alla 3 tunni lennureisi kohta.

Kohale jõudes otsisime siis bussi kesklinna minekuks, aga seal oli suht halb bussisüsteem, sest peatuste nimesid tablool ei näidanud, välja ei hõigatud ja peatust ilma stop-nuppu vajutamata ka ei tehtud. Niisiis, meie arvestused, et 16. peatuses maha minna olid ennatlikud ja sattusime natuke liiga vara maha. Kõndisime siis ringiga oma hotelli, ainult selleks, et avastada, et otsetee oli palju lühem. Muuhulgas nägime ka huvitavat bussi:

Mu juuksed, nagu juba mainitud, läksid sellises niiskuses kohe puhvi ja keeldusid siledamaks minemast ning juuksehooldusvahendeid polnud mul ka loomulikult kaasas (kõik ju üle 100ml pakendites).

Hotell ise oli suht okei, parima asjana muidugi toas asuv külmkapp, mille me kohe poole tunni pärast natilla'de, flan'ide ja sangria'ga varustasime. Varem ei taibanud kunagi, kuivõrd odavamad paljud asjad Hispaania võrreldes Rootsiga on. Nüüd nautisime igasuguseid toite ikka kõvasti ette. Reede õhtu möödus siis pimedas rannal jalutades ja mere ääres istudes, jõima sangriat ja sõime kuivatatud viigimarju. Piltidest ei tulnud pimeduse tõttu palju välja, kuid tegime kindla plaani järgmisel hommikul vara oma rännakut alustada.

Laupäeva hommik, 8.20 juba lahkume oma hotellist. Kas arvate, et see on puhkuse kohta liiga vara? Õigus, sest absoluutselt mitte midagi polnud veel lahti. Tegime siis väikse matka vanalinna, ikka kõige järsemast küljest pidevalt ülesmäge. Jõudsime ilusa vaatega tippu ja avastasime, et Ibizal on parajasti käimas keskaja päevad, mis sellise varase aja tõttu polnud isegi veel avatud. Pikk ring vanalinnas ja siis kesklinna kaudu tagasi, ning pidime veel paarkümmend minutit McDonalds'i ukse taga ootama enne 11, mil see lahti tehti, et oma hommikusöögile natuke lisa saada. Terve suur vanalinn läbi käidud ainult paari tunniga:)

Natuke puhkust ja püksid kleitide vastu vahetatud, läksime tagasi keskaja päevadele, seekord õnneks mitte mööda mäekülge. Päevad ise olid väga huvitavad ning peale igasugu etenduste müüdi seal kõige rohkem maiustusi, snäkke ja sööke. Paar tundi seal, siis puhkamine mere ääres ja õhtul otsustasime välja minna (nagu ka reede õhtul). Käisime ringi, istusime paaris kohas, kuid sellist head klubi ei leidnudki (välja arvatud Pacha, kus meile pakuti "soodsat" 25 EUR-st sissepääsu - tean Pachast juba Madridistki piisavalt, et teada, et 25 EUR on liiga palju selle koha kohta). Niisiis sattusime veel peale kesköisele keskajateemalisele etendusele vanalinnas ja jalutasime pikalt pimedas kai ääres.

Pühapäeval olime otsustanud Cafe del Mar'i üles otsida ja tegime väääääga pika rännaku suures kuumuses teisele poole mere äärde, ainult selleks, et hiljem teada saada, et Cafe del Mar on hoopis ühes teises linnas teisel pool saart :D Aga rännak oli tore, kohtasime natuke "huvitavaid" inimesi (kes muuhulgas küsisid, et mis meiega on, et me nii valged oleme ja lubasid kohe meile ühe hea ranna kätte näidata - see lubaja oli muidugi meessoost) ja jätkasime oma päevitust/põletust. Järjekordne keskaja päevade doos lisas peale maiustuste veel orkestri- ja kirikliku muusika kuulamise.

Siis pühapäeval ja esmaspäeval veel palju rannas istumist ja linnas liikumist, suveniiride ja heade piltide otsinguil. Muidugi kuulus kõigi nende päevade hulka ka heal hulgal hispaania maiustusi, sangria't, paella't ja tai (või oli see taiwani) toitu; lesimisi mere ääres, kohtumisi itaallaste, lätlaste (!), hollandlaste ja veel mingite rahvustega, kutseid klubidesse/pubidesse ning muidugi ülipalju jalutamist.

Kokkuvõttes oli Ibiza väga tore koht puhkamiseks. Selline rahulik õhustik on tore, kuid päris elamiseks oleks see väike - Ibiza ja finants ei käi kohe kindlasti kokku. Aga te juba teate, kuhu ma elama minna kavatsen niikuinii :)

Ja ma otsustasin lõpuks ära oma "reisiasja" - alati, kui ma kusagile reisisin, siis tahaks ju osta mingit suveniiri ja eriti hea oleks omada midagi samasugust igast käidud kohast, et saada hea kollektsioon. Varem on mul selle tõttu Hispaaniast, Hollandist, Belgiast, Itaaliast, Suurbritanniast igalt poolt erinevad asjad (ja mõnest linnast näiteks mitte midagi). Aga nüüdsest panin aluse shotiklaaside kollektsioonile, esimene on Ibiza sisalikuga - siis pole kunagi puudust chupito-vahenditest :)

Ja koer muudkui ulub ja ulub...

Sõna otseses mõttes. Ühe meie korterinaabri ema on siin juba 2 nädalat külas olnud - pidi ainult nädal olema, aga tekkisid terviseprobleemid ja ei saa enne lahkuda. Tal on kaasas ka selline väike must puudel Bonnie - muidu normaalne koer, aga kui ta perenaine on välja läinud (just nagu praegu), siis aina käib mööda korterit ringi ja ulub. Väga valjult sealjuures. Varem läksin selle peale närvi, nüüd lihtsalt naeran, sest midagi teha selle vastu ei saa nagunii enne kui ta perenaine tagasi on. Aga endale küll koera võtta ei plaani, kui see loom on nii üliväga sõltuv, et 5 minutit perenaisest eemal ja aina nutab ja ulub. Üks iseseisev kass või näiteks sisalik on palju eelistatavam :)

Ibizast ei tule veel ikka juttu, paari päeva jooksul kirjutan. Praegu tegeleme järjekordse assignment'iga oma empiiriliste meetodite kursuse jaoks, mis peab varsti valmis olema. Matlab'i programm järjekordselt truu kaaslasena kõrval. Isegi Skype'i vestlused kursusekaaslastega võtavad praegu vahepeal kuju: "plot(x,DayRV(end-length(x)+1:end),'--k')" :D

Ja veel üks uudis: paar päeva tagasi kontakteerus minuga üks akadeemiline kirjastus, kes oli netis surfates leidnud viite minu ja Ivika bakatööle ja tunneb huvi selle avaldamise vastu. Praegu ootame veel SSE Rigalt vastust, kas nendega on see okei, ja siis saadame oma töö kirjastusele ja jääme ootama nende lõplikku otsust avaldamise kohta. Mirjam, the published author, kõlaks mu CV-s päris hästi, kas te ei leia? :):)

Nii, edukalt Ibizast tagasi, juuksed jälle normaalses suuruses (vastupidiselt sellele taltsutamatule topeltkohevusele, mis kohe maandumisel sisse lõi) ja tagasi tööle.

Pikalt kirjutan mõni teine kord, senikaua võite natuke pilte uudistada sellelt lingilt.

Kõndides vastujooksu...

Eilne ilm oli ilus ja päikesepaisteline. Ei, mitte soe, hoidku selle eest... Eelmise nädala soojad ilmad on kohe kaugele kadunud, nüüd jääb sooja saamiseks vaid Ibizat oodata. 4 päeva veel :)

Igal juhul otsustasime õhtul seda ilusat ilma ära kasutada ja üht neist paar päeva tagasi avastatud matkaradadest järgi proovida. Valisime siis punase (muidugi :D) ja hakkasime minema. Ainult et millegipärast läbisid kõik teised seda rada ainult vastassuunas ja meie läksime siis neile vastujooksu. Igal juhul oli mõnus rada, umbes 3 km ja mõnes kohas päris künklik. Ongi nüüd hea võimalus jälle natuke rohkem vormi saada ning kavatseme vähemalt paaril päeval nädalas selliseid väikseid matku/kõndimisi ette võtta.

Siin on meie maja lähedal olev järv õhtuvalguses. Ma võin juba peaaegu näha end seal suvel ujumas. Nüüd tuleb ainult Rootsi veel töö saada...

Valborg oli kena ja meie valitud Ängbybadet'i maituli oli algul päris rahvarohke, aga muidu kena, eriti veel ilutulestik.

Mai algusega lõppes mul järjekordselt üks projekt ära, nüüd on kohe tühi tunne ainult 2 tööd kooli kõrvalt teha. Ega kellelgi uusi huvitavaid projekte pakkuda pole? :)

Ilusat nimepäeva mulle, ilusat nimepäeva mulle!

Juhuks, kui kellelgi jäi tähelepanuta (jajaa, ma tean küll, et te ei mäletanud), aga täna, 30. aprillil on minu nimepäev. Suur ja tähtis. Mis sest, et mul endal enamiku päevast meelest polnud. Aga täna õhtul läheme Valborgi tähistama mõnele kenale maitulele, valisime juba pikast nimekirjast välja Ängbybadet'i oma hea asukoha ja lubatud ilutulestikuga järve kohal. Unustame Matlabi, mis terve pika päeva meie kaaslane on olnud ja tähistame. Sangria on küll juba otsas, aga...

Tegime eile väikese jalutuskäigu järve äärde ja selgus, et meie maja lähedal on kohe mitu matkarada, nii et kui kunagi korralikult aega on, siis hakkame matkamas ja ujumas käima. Viimast muidugi eeldusel, et Rootsi kunagi suvi saabub. Lootust juba on :)

Esimesed nartsissid väljas...

Viimase paari päeva jooksul on lõpuks ometi ilmad piisavalt soojaks läinud, et talvejopet enam vaja pole ja täna sain ma lõpuks ometi kanda oma eelmisel suvel Londonist ostetud lemmikjakki. Ja puud hakkavad vaikselt lehte minema.

Mäletate seda eksamit, mis mul ikka täiesti metsa läks sest seda polnud lihtsalt võimalik selle aja jooksul teha? Täna tulid tulemused ja ma arvan, et suuresti tänu meie edukatele assignment'idele ja grupiprojektile sain ma kokkuvõtteks B - mis on super, arvestades, et ma kartsin, et võin isegi läbi kukkuda :)

Pärast seminari läksime kohe oodatust paremate tulemuste tähistamiseks välja parki jäätist sööma :)

Proovin ühele stipendiumile kandideerida ja mul on selleks vaja mitut soovituskirja. Küsisin siis ühe ka oma Advanced Derivatives (sügise kursuse) õppejõult ja ta kirjutas vastu, et ta soovitab mind hea meelega, aga me peaksime natuke kokku saama ja rääkima, et ta teaks täpsemalt, mida kirjutada. Ja täna ma läksin siis ta kontorisse ja (Ann, see on sulle :D) ta ütleb: kui sa kirjutasid, siis ma polnud päris kindel, aga arvasin kohe, et see on see punaste juustega tüdruk :D Jep, isegi, kui ma ise end punapeaks ei pea, paistab, et ümbritseva maailma konsensus on kindel.

See õppejõud on selline vanaisa-tüüpi ligi 70-aastane ülimalt heasüdamlik rootslane ja vestluse käigus jõudsime arutada asju Hesse-raamatutest kuni muusika ja koorideni välja. Muuhulgas uuris ta mu tulevikuplaanide kohta ja kas ma akadeemiasse ei tahaks minna - ma olevat talle loengutes kohe väga hea mulje jätnud ja ta arvas, et ma saaksin õpetamisega väga hästi hakkama. Seda arvamust ma muidugi ei jaga ja järgi proovima ka ei hakka :) Aga hea tuju tõi see miiting kohe küll.

Jeff Dunham rocks!

Eile õhtul käisime siis Jeff Dunhami stand-up komöödiaetenduselt nimega "Identiteedikriis". Olime üle tunni varem kohal, et ikka korralikult sisse saada ja seetõttu ootasime sees ka päris kaua. Globen jättis hea mulje :) Polegi seal varem käinud, aga saal on päris suur ja täis punaseid istmeid kolmel erineval tasandil. Seal oleks kindlasti lahe mingit suurt kontserti külastada.

Etendus ise oli tore - algas küll natuke hiljem (mis juhtub vist alati), aga naerda sai küll nii, et vahepeal lausa pisarad silmis. Me olime B, ehk siis teisel tasandil, ja lavale mitte eriti lähedal, aga suurte ekraanide tõttu nägime ikka kõike. Tore oli see, et Jeff oli tõesti oma show's kohandanud Rootsi jaoks, nii et seal oli päris palju sees kohalike oludega seotud nalju :D Natuke enne keskööd tagasi sõites oli küll pikalt veel naer suus :)

Kevad on hakanud Stocki tulema - eile sain esimest korda sel aastal õhukest jakki kanda. Täna hommikul läksime Vällingbysse poodi ja meie tee kõrval olevatel põõsastel on juba tillukesed lehed küljes! Kuigi jah, isegi praegu on mõnes kohas tee ääres veel jäähunnikud, hoolimata juba mitmest nädalast plusskraadidega ilmadest.

Tuult purjedesse...

või pigem võimsust mootorisse! See tähendab, et kojusõiduks on nüüd lõpuks piletid olemas. Laev tuleb Stockist 20-nda õhtul, Puhja saabun 21-l. Tagasi läheb laev 27-ndal. Ja ei tulnudki Tallinkil eripakkumisi, kas pole mitte Murphy (+lihavõttepühad) - tavaliselt on neil iga nädal häid viimase hetke pakkumisi ja nüüd, just see ainus nädal, kus mul neid vaja oleks, neid muidugi ei ole.

Homme on Jeff Dunham Globenis - kes veel tuttav pole (ehk siis, keda ma selle videoga veel piinanud pole :D), tegemist on Ameerika koomikuga, kelle kõige tuntum tegelaskuju on Achmed, the Dead Terrorist. Peale kõike seda pinget, või siis pigem kõige selle pinge ja kohustuste keskel, on tore natuke aeg maha võtta ja naerda ;)

Kolmapäeval tegime tüdrukutega väikese filmiõhtu ja kuna me proovime siin vene keelt natuke korrata, siis otsustasime vaadata venekeelset filmi "Briljantkäsi" koos venekeelsete subtiitritega ja Anna püüdis meid hiljemgi vene keeles rääkima panna. Tuli välja, et tegelikult me teame sellest keelest ikka väga palju, lihtsalt harjutamise puudus viib soravuse.

Filmiõhtuks snäkke otsides läksime mööda oma Vällingby H&M poest ja üllatus-üllatus - sama pood, kus just eelmisel päeval oli kesklinnas täielik niru valik, osutus Vällingbys kullaauguks koos suure valiku ja ka päris ilusate kleitidega. Niisiis saingi oma Ibiza suvekleidi kätte! Vaevalt on see kellelegi üllatuseks, et kleidi värviks on punane :)

Tekkis tuju jälle mõned mõtted listina kirja panna:

• Sain selle perioodi esimese eksami A. See oli see lihtsam eksam (mitte see üliraske arvutiklassi oma). Sellegipoolest - A eksamil, mille 2-nädalase ettevalmistusperioodi ajal me kolisime ja tegime veel täpselt samad 2 nädalat kestvat projekti, mis õhtud pidevalt ära võttis, ja õppisime ka järgmiseks eksamiks. Nii et ma suudan väga multifunktsionaalne olla :)
• Tallink ei teinudki eripakkumisi. Lootsime nende peale kojutulekuks, sest neil on pidevalt viimase hetke pakkumised, mis on alla 100SEK inimese kohta. Kahjuks seoses pühadega ja tõenäoliselt ka suurema nõudlusega seekord odavalt ei saa. Otsime praegu alternatiive, kuid paistab, et kojusõit tuleb märgatavalt kallim kui plaanitud...
• Lubasime Ivikaga, et kui oma eelmise projektipalga kätte saame, läheme Ibiza jaoks sobivaid suvekleite ostma, nii et täna peale PcLab seminari läksimegi siis, sülearvutid kaenlas, poodidesse. Ja mis juhtub? Absoluutselt mitte ühtki mulle sobivat suvekleiti. Enamik on üldse alla igasugust arvestust, isegi H&M-is. Need lõiked ja materjalid... mis sai ilusatest kergetest kleitidest?
• Laupäeval oli Stockis Kultuuriöö ja muuseumid/kultuurikohad kuni südaööni lahti ja tasuta. Millegipärast ei olnud teised minu trummide workshopi ideest üldse mitte vaimustatud ja nii see sinnaminek ära jäigi - miks, no miks, arvavad inimesed, et trummitagumine ja benjihüpe on natuke ekstreemsed? Kuna ma siis neid niimoodi üldse teha saan??? :) Lõpuks võtsime Annaga plaani minna observatooriumisse läbi teleskoobi tähti vaatama ja Aquaria veemuuseumisse vee-elukaid külastama. Teleskoobi taga oli aga вообще vähemalt tunnipikkune järjekord ja nii läksime Aquariasse, kus sisse saamine vähem aega võttis. Nägime väikest haid, igasugu imelikke kalu, meritähti jms - päris tore oli, kuna nad püüdsid teha vihmametsade õhustikku ja tunne oli päris ehe :)

• Eesti bürokraatia segab - segadus seoses maksuametiga, kes väidavad, et mu tuludeklaratsioonis tuleb üht asja kontrollida, kuid keelduvad mulle ütlemast, millised andmed neil teistsugused on, et ma neid muuta/kontrollida/kinnitada/ümber lükata saaksin. No võta sa kinni, mida nad siis ootavad, selgeltnägijaks ma ju ometi pole saanud!
• Eile loengutest tagasi tulles sattusime arutama erinevaid keeli ja otsustasime vene keele käsile võtta - esialgu küll vanade venekeelsete filmide ja multikate (Nu, pagadi) kaudu. Eks siis näe, kui kauaks meil tuhinat jätkub.

Ja saigi otsa see lühike memo.

Tahtsime Frankfurtist kevade kaasa võtta...

kevad ei nõustunud, saime hoopis tugevad tuuled ja sassis juuksed.

Vahepeal olen jõudnud Stockis avastada latiinomuusika klubi (parim eksamijärgne lõõgastus), veeta öö lennujaamas ja järgmine hoopis 5-tärni hotellis, saada endale mitu-mitu tähtaega kohe 1 päev pärast Saksamaalt naasmist (mistõttu tänaöine uni jäi jälle 4 tunni peale) ja võtta üks lisatöö. Tegelikult polegi see nagu lisatöö, sest asendan ühe varasema freelance tööotsa uuega, mis maksab paremini ja ausalt öeldes tundub ka lihtsam.

Uued kursused algasid, millest vähemalt üks on jälle raskem - econometric models in asset pricing ehk siis ökonomeetrilised mudelid varade hindamisel. Nii et kui sulle juhtumisi üliväga kohutavalt meeldib kõrgem statistika, kõrgem ökonomeetria ja püsivalt arvuti taga statistilisi programmeerimiskeeli kasutada, siis see kursus on sinu jaoks. Minu jaoks mitte nii väga :) Vähemalt üks eelis on võrreldes varasema Empiiriliste meetodite kursusega (mille eksam just metsa läks) - nimelt selles aines ei olegi eksamit. Tuleb teha assignment'e ja siis suurem grupiprojekt, milles kasutada päris andmeid, teha päris suur uurimustöö jne. Aga vähemalt pole pinget kõike seda teha paaritunnise eksami jooksul ja traditsiooniliselt teeme projekti Ivikaga koos. Olime küll sunnitud lisaliikme võtma (sest õppejõud lihtsalt ei luba 2-inimeselisi tiime), aga vähemalt see uus liige oskab Matlab'i.

Niisiis, Saksamaa... meeldiv koht oli, inimesed tundusid väga sõbralikud. See projekt, mille tõttu meid sinna lennutati, on tegelikult üliväga põnev ja ma loodan, et meil õnnestub seda vääriliselt teha. Sest kui võidame selle võistluse, mille jaoks projekti esitame, siis saame oktoobris natukeseks Hollandisse. Tõeline tulemustasude süsteem :)

Suur enamus ajast möödus muidugi tööülesannetega tegeledes, aga ilm oli eriti kolmapäeval kena ja peesitasime osa ajast päikese käes - arvestades meie poolametlikku riietust kohustliku musta jakiga ei olnud soojuse kogumisega mingit probleemi :)

Saime Ivikaga koguni eraldi toad, kuigi isegi iga tuba eraldi oleks meile täiesti kahepeale suurepärane olnud. Aga kui te just nõuate, et ma ikka oma eraldi luksuslikku tuba, vannituba jms omaks, siis pole mul ju ometi südant ära öelda :)

See hotell oli tõesti super - upgrade isegi Madridi omast. Sest Frankfurti Kempinski oli selline, kus sul on suured voodid, telekas, isiklik nurgadiivan või tugitoolid, riidekapid, hommikumantlid, rääkimata suurest hulgast tarbeasjadest. Õhtul tuppa minnes on ilusti voodi ära tehtud, padja peale hommikusöögi menüü pandud, voodi ette uued sussid laotud, kardinad ette tõmmatud, su enda laiali jäänud asjad kokku laotud.

Linna peale jõudsime ainult natukeseks, aga seegi oli elamustega seotud. Nimelt see suurem õhtusöök linna peal osutus väga populaarseks kohaks, kus toiduks on liha või suured krevetid.... mis tuuakse sulle koos lisanditega lauale toorelt ja suure kuuma plaadi peal, nii et sa pead ise kõik selle ruttu lahti lõikama ja ära küpsetama. Ja iga eelmarineeritud pehme loomalihatükk on 400g. Huvitav lähenemine, aga sellist asja ma enam kunagi ei valiks, vähemalt mitte liha puhul. Lõigata toorest liha lahti, ruttu seda küpsetada ja kohe sööma hakata (kuigi tegelikult see ju tooreks ei jää) on liiga ekstreemne. Korralikult eelküpsetatud käntsakad järgmine kord, palun! (siin pildi peal on mul pool küpsetustööd juba tehtud)

Seevastu järgmisel pildil olev õunastruudel jäätise ja vahukoorega oli jälle ülimaitsev, mida oli eriti vaja liha maitsest lahtisaamiseks.

Kokkuvõte? Pooltoores liha - ei, 5-tärnihotellid - jah, edasised sarnased töökogemused - andke tulla! :) Mu telefon ja e-mail on avatud!

Ja nüüd ma lõpetan ja lähen kinno. Danke schön!

Järjekordne öö lennujaamas...

Meie Frankfurti minek on nüüd siis käes ja kuna meie lend läheb hommikul 6.20 ja me ei jõuaks selleks ajaks tavaliste transpordivahenditega sinna (ja muidu võtaks öösel sinna jõudmine ligi 2h aega), siis otsustasime minna lennujaama viimaste rongidega ära ja siis parem seal kindlalt olla. Magamisega on muidugi iseasi... loodetavasti on Arlanda pingid pehmemad ja vähemalt rohkem saadaval kui nt Milanos olid :)

Frankfurtis peaks soe ka olema, praeguste ennustuste järgi isegi 15-20 kraadi. Kulub ära peale Stocki nullilähedasi päevi. Willkommen in Deutschland!