kevad ei nõustunud, saime hoopis tugevad tuuled ja sassis juuksed.
Vahepeal olen jõudnud Stockis avastada latiinomuusika klubi (parim eksamijärgne lõõgastus), veeta öö lennujaamas ja järgmine hoopis 5-tärni hotellis, saada endale mitu-mitu tähtaega kohe 1 päev pärast Saksamaalt naasmist (mistõttu tänaöine uni jäi jälle 4 tunni peale) ja võtta üks lisatöö. Tegelikult polegi see nagu lisatöö, sest asendan ühe varasema freelance tööotsa uuega, mis maksab paremini ja ausalt öeldes tundub ka lihtsam.
Uued kursused algasid, millest vähemalt üks on jälle raskem - econometric models in asset pricing ehk siis ökonomeetrilised mudelid varade hindamisel. Nii et kui sulle juhtumisi üliväga kohutavalt meeldib kõrgem statistika, kõrgem ökonomeetria ja püsivalt arvuti taga statistilisi programmeerimiskeeli kasutada, siis see kursus on sinu jaoks. Minu jaoks mitte nii väga :) Vähemalt üks eelis on võrreldes varasema Empiiriliste meetodite kursusega (mille eksam just metsa läks) - nimelt selles aines ei olegi eksamit. Tuleb teha assignment'e ja siis suurem grupiprojekt, milles kasutada päris andmeid, teha päris suur uurimustöö jne. Aga vähemalt pole pinget kõike seda teha paaritunnise eksami jooksul ja traditsiooniliselt teeme projekti Ivikaga koos. Olime küll sunnitud lisaliikme võtma (sest õppejõud lihtsalt ei luba 2-inimeselisi tiime), aga vähemalt see uus liige oskab Matlab'i.
Niisiis, Saksamaa... meeldiv koht oli, inimesed tundusid väga sõbralikud. See projekt, mille tõttu meid sinna lennutati, on tegelikult üliväga põnev ja ma loodan, et meil õnnestub seda vääriliselt teha. Sest kui võidame selle võistluse, mille jaoks projekti esitame, siis saame oktoobris natukeseks Hollandisse. Tõeline tulemustasude süsteem :)
Suur enamus ajast möödus muidugi tööülesannetega tegeledes, aga ilm oli eriti kolmapäeval kena ja peesitasime osa ajast päikese käes - arvestades meie poolametlikku riietust kohustliku musta jakiga ei olnud soojuse kogumisega mingit probleemi :)
Saime Ivikaga koguni eraldi toad, kuigi isegi iga tuba eraldi oleks meile täiesti kahepeale suurepärane olnud. Aga kui te just nõuate, et ma ikka oma eraldi luksuslikku tuba, vannituba jms omaks, siis pole mul ju ometi südant ära öelda :)
See hotell oli tõesti super - upgrade isegi Madridi omast. Sest Frankfurti Kempinski oli selline, kus sul on suured voodid, telekas, isiklik nurgadiivan või tugitoolid, riidekapid, hommikumantlid, rääkimata suurest hulgast tarbeasjadest. Õhtul tuppa minnes on ilusti voodi ära tehtud, padja peale hommikusöögi menüü pandud, voodi ette uued sussid laotud, kardinad ette tõmmatud, su enda laiali jäänud asjad kokku laotud.
Linna peale jõudsime ainult natukeseks, aga seegi oli elamustega seotud. Nimelt see suurem õhtusöök linna peal osutus väga populaarseks kohaks, kus toiduks on liha või suured krevetid.... mis tuuakse sulle koos lisanditega lauale toorelt ja suure kuuma plaadi peal, nii et sa pead ise kõik selle ruttu lahti lõikama ja ära küpsetama. Ja iga eelmarineeritud pehme loomalihatükk on 400g. Huvitav lähenemine, aga sellist asja ma enam kunagi ei valiks, vähemalt mitte liha puhul. Lõigata toorest liha lahti, ruttu seda küpsetada ja kohe sööma hakata (kuigi tegelikult see ju tooreks ei jää) on liiga ekstreemne. Korralikult eelküpsetatud käntsakad järgmine kord, palun! (siin pildi peal on mul pool küpsetustööd juba tehtud)
Seevastu järgmisel pildil olev õunastruudel jäätise ja vahukoorega oli jälle ülimaitsev, mida oli eriti vaja liha maitsest lahtisaamiseks.
Kokkuvõte? Pooltoores liha - ei, 5-tärnihotellid - jah, edasised sarnased töökogemused - andke tulla! :) Mu telefon ja e-mail on avatud!
Ja nüüd ma lõpetan ja lähen kinno. Danke schön!
No comments:
Post a Comment