Pika postituse hoiatus

Viimased paar päeva on möödunud jälle suhteliselt töö tähe all - täna oli assignment'i tähtaeg ja kuigi me juba eelmisel nädalavahetusel proovisime suure osa ära teha, tuli meil meie tiimikaaslase poolt tehtud töö suuresti ümber teha, sest nähtavasti polnud ta sellest teemast üldse hästi aru saanud. Siis ütles veel TA (teaching assistant), et meie ühe ülesande vastused olid liiga erinevad ja meil peab mingi viga sees olema. Peale mitut tundi kontrollimist ja otsimist ei leidnud me ikka midagi, ja muidugi hiljem selgus, et TA ise oli unustanud ühe asja ära oma Matlabi koodist. Niipalju siis sellest, et meie töös kahelda :D

Eile (kolmapäeval) käisime naerujoogas. Kohal oli nii 30-40 inimest täiesti erinevatest vanustest ja tagataustadest (ainult ligi 10 neist meie ülikoolist). Seal tegime kõik koos igasuguseid imelikke harjutusi, et õppida rohkem naerma, kuna tuleb välja, et keha ei tee vahet, kas naer on loomulik või kunstlik. Mitte, et meil viimastel kuudel naerust väga puudu oleks olnud, vahepeal naerame täiesti imelike asjade peale nii palju, et keegi kõrvalt ei saaks midagi aru :) Igal juhul, need harjutused sisaldasid naermist erinevat moodi ja erinevate asjade üle: näiteks, nagu sa laulaksid ooperit või oleksid pingviin või ahv (ei, ma ei tee nalja!). Aga kokkuvõtteks oli väga lõbus ja kohe kindlasti ebatavaline. Muide, 20 sekundit naeru peaks olema võrdväärne 5 minuti sõudmisega, nii et järgmine kord, kui trenni tahad, naera hoopis paar minutit - mõju on sama :)

Täna siis jälle hommikul kooli ning avastasime, et toimub järjekordne projektiüritus. Seekord siis CSR (corporate social responsibility) teemal - tegevused, mida firmad teevad, et oma kahjulikku mõju keskkonnale vähendada või siis mingeid sotsiaalseid tegevusi toetada. Lõuna saime kooli poolt järjekordse lõunaloengu kaudu (maitsev Panini salat nagu eilegi), kogusime mitmelt poolt nänni, saime nädala šokolaadivaru lihtsalt paari minutiga kätte ning muidugi rääkisime jälle mitmete firmadega.

Kõige lõbusam oli rääkida Sandviku esindajatega - olime ühe projekti jaoks kaudselt nende firmaga varem tegelenud ja seetõttu ei tulnud jututeemadest puudust - seisime päris pikalt seal stendi ees ning lõpuks (peale püüet meid veenda firma headuses/sobivuses) rääkis see töötaja meile hoopis ilmekalt puusaimplantaatide paigaldamisest :D Ja me hakkasime algselt rääkima... ettevõtete vastutusest ja keskkonnamõjudest :) Jajah, need töötajad tundusid toredad ja kutsusid kindlasti sinna ka tööle kandideerima ning seda on alati lihtsam teha, kui juba tutvused ees ja visiitkaardid kogutud.

Peale paari tundi tavaloenguid oli mul aeg minema hakata õhtusele üritusele. Nimelt tegi management consulting'u firma Bain meie kooli 2. aasta bakadele ja 1. aasta magistritele ürituse (kuhu tuli muidugi CV-ga kandideerida). Peale värbamisinfo ja töötajatega suhtlemise seisnes üritus... segway polos. Kõigepealt peaks vist seletama, mis on segway:

Seal seisad siis 2 jalaga peal ja hoiad kätega tüürist kinni. Masinat tuleb juhtida varvastega (ettepoole liikumiseks) ja kandadega (tahapoole liikumiseks ja pidurdamiseks) ning kogu aeg tuleb kätega tüüri kinni hoida, sest vastasel juhul see läheb kohe metsa (mitte nagu jalgratas, mis ise ka otse sõidab). Enamik inimesi, mina kaasa arvatud, polnud kunagi varem sellega sõitnud. Üllatavalt selgus, et peale paari ringi ja mõne põhinipi selgekssaamist oli see vägagi nauditav. Siis tuleb sisse järgmine punkt - nüüd mängi nende segway'de otsas polot ja proovi nendega ringi sõites väravat lüüa. Siin on järjekordne illustreeriv pilt (lihtsalt netist võetud, mul endal pilte polnud, sest kahjuks teisi häid tuttavaid seal üritusel polnud ja mu enda fotokas maha unustatud):

Niisiis, oma algset tüürimisoskust tuli koheselt edasi arendada, et suuta seda ainult ühe käega teha, teise kätte võtta polovasar ja mööda väljakut kihutada ning palli taga ajada. Nii kui mängud pihta hakkasid, selgus, et segway'dega harjub ära palju kiiremini kui arvanud oleks - kui mänguhasart ja võiduiha ikka ette tulevad, siis ei mõtle enam üldse sellele, kuidas paremini või kindlamini sõita, tekib lihtsalt tunnetus. Kui kellelgi on võimalus, siis kindlasti proovige järgi!

Peale polot järgnes muidugi 3-käiguline õhtusöök restoranis ja ulatuslik mingle paari Bain'i konsultandiga. Arvasin, et kell 5 algav üritus on 8-ks läbi. Kui lõpuks minema hakkasin, oli kell juba pool 11 ja mul oli veel tunni aja tee koju.

Ja parima hoiame lõpuks (save the best for last): saime täna kiire vastuse kirjastuselt, kes on töö läbi vaadanud ja nad tahavad seda avaldada!!! Nüüd tuleb ainult registreerimisprotsess läbi teha, paar lisadokumenti valmistada ja eeldatavasti paari kuu jooksul on üllitis käes :) Homme tähistame (sest täna jõudis üks teatud isik, ehk siis mina, tagasi pool 12 ja pidi veel mitmeid tunde töötama). Aga homme, jah homme! :D