Täna on Rootsis Lucia-päev, mil traditsiooniliselt varahommikuti kirikutes ja muudes asutustes kontserte peetakse (kus üks Luciaks valitud tüdruk põlevate küünalde pärjaga ees seisab/kõnnib ja ülejäänud koor küünlad käes laulab). Meiegi koolis pidi mingi tähistamine toimuma 8.15 hommikul, kuid homse tähtajaga case'i tõttu ei saanud kohale minna. Sellegipoolest hommikul kaheksa aeg köögis süües kostis kõrvu koorimuusika - kas oli keegi siis telekast või raadiost mingit kontserti kuulama hakanud või päriselt laulmist alustanud, oma mini-Luciakontserdi sain ikka kätte :) Ja lussekatter'idki laupäeval hunnikute viisi ette küpsetatud ja ära söödud.
Täna saime ka halvema uudise - nimelt kolivad meie korterinaabrid juba jaanuari lõpus välja ning kuna nad vahetavad korteri mingi teise perega, siis peame meiegi siit hiljemalt 28-29-ks jaanuariks läinud olema. Suhteliselt pommuudis küll, eriti arvestades, et varem ütlesid nad meile, et kavatsevad kolida alles kevadel ning otsivat suuremat korterit, et meiegi saaksime nendega koos kolida. Eriline iroonia seisneb selles, et kui nad poleks meid varem teavitanud, et saame peaaegu kindlalt nendega koos kolida, siis oleksime oma ühe vahetusprogrammi mineva kursusekaaslase korteri Gärdeti lähedal saanud üürida, kuid praeguseks on see juba läinud... Pühad teevad asja keerulisemaks, sest poole jaanuari pealt tagasi tulles on ainult max 2 nädalat aega uus koht leida. Nagu see Stockholmis muidu ka kerge oleks, arvestades aastate pikkuseid järjekordi ja seda, et 10-20 minutit peale kuulutuse ilmumist on vastav korter/tuba juba 10-ks vaatamiseks kokku lepitud ja edasistele päringutele ei vastata. Õpetus: ära kunagi jäta solidaarsuse tõttu kasutamata võimalust paremasse kohta kolida, sest kunagi ei tea, kuna su korterinaabrid äkilise kolimisteate annavad. True story, repeated again and again...
No comments:
Post a Comment