Hallå från Sverige

Nüüdseks olen jälle tagasi Rootsi jõudnud ning seekord siis päris püsivalt kohe. Homme on mul siis kauaoodatud esimene tööpäev käes, kuid üllatavalt ei ole mul mingit erilist tunnet sees, tõenäoliselt sellepärast, et viimased päevad on olnud piisavalt kiired ja väsitavad, et pole olnud aega sellele keskenduda. 

Aga alustades algusest, siis jõulud möödusid toredasti Eestis pere seltsis ning uue rekordina ei olnud meil telekas terve 24-nda dets jooksul kordagi lahti. Ann saabus pärastlõunase bussiga ning selle peale istusime lauda ja mängisime pea südaööni lauamänge (juttu rääkisime muidugi ka). Üleüldse olid jõulud sellised rahulikud ja mõnusad. 

Vana-aastaõhtut tähistasime koos Anni ja tema sõbranna(de)ga, sest Liis pidi kahjuks töötama sel ööl. Sellest hoolimata okupeerisime kuni südaööni tema ühikatoa eelpeo jaoks koos snäkkide, šampuse, veini ja Tujurikkujaga muu hulgas. Südaööl vaatasime Raekoja platsi lähedal ilutulestikku ning pärast tantsisime poole ööni Maasikas, senikaua kuni klubi liiga ülerahvastatuks muutus ning vähene liikumisruum väsitama hakkas. Paar tundi und ja hommikul saabunud Liis ajaski meid kohe välja, et ise magada saada. Okei, tegelt polnud see nii julm midagi :P 

Eestis õnnestus kummagi õega kinos ka käia vaatamas (Kääbikut ja Pii elu). Mõlemad filmid olid päris head, kuigi Pii elu andis kindlasti rohkem mõtlemisainet. Ostsin hiljem ka selle raamatu ning olen praegu seda metroos osade kaupa lugema hakanud, aga hetkel on metroosõidud nii lühikesed, et enamasti ei tasu raamatut välja võtma hakatagi. 

Reis tagasi toimus siis täpselt mu sünnipäeval ning terve päev möödus reisides. Hommikul vara tuli kõigepealt Tartus äsja ostetud, kuid mitte töötav ID-kaardilugeja poodi tagasi viia, kus müüja väitis, et asi pidi olema mitteühilduvuses minu arvutiga - põhjus olemas, aga uut kaardilugejat asemele ei saanud ning ka raha ei saanud nad niisama tagastada, nii et valisin siis selle asemel kinkekaardi (mida ma muidugi kasutada pole jõudnud ja järgmise Eestiskäigu ajaks tõenäoliselt unustatud on ja kuskil kapipõhjas vedeleb). Tallinnasse jõudsin juba 1 paiku, ning kohvrid sadama hoiukappi topitud, liikusin kesklinna poole. Kinos polnud kahjuks ühtki sobiva ajaga seanssi, nii et käisin mõnda aega poodides ning siis istusin tund-paar ühes kohvikus mocha ja kanawrapiga raamatut lugedes. Õhtul kaalusin küll algul laeva šõud vaatama minna, kuid meri oli tuuline ning kõigutas päris korralikult, nii et mu enesetunne oli hilisõhtuks juba väga halb ja ma ei teinud enam sammugi kajutist välja. 

Stockis oli mul jaanuari lõpuni sõbra abiga üüritud üks ühikatuba, kuhu kohale jõudes suundusingi. Toal endal pole eriti viga (natuke jahe küll), aga omaniku asju on päris palju ees, nii et jääb selline cluttered mulje. Pealegi ei näe ma suurt mõtet hakata oma asju lahti pakkima, kuna varsti on nagunii minek ning see lisab kindlasti ebaõdusust, kui pidevalt tuleb asju kohvreist otsida või kas või lihtsalt 4 kohvri olemasolu seinte ääres. Esimese päeva õhtust möödus üle 4 tunni sõpradega skype'ides - kõned heade sõpradega ei taha millegipärast kunagi otsa lõppeda, isegi kui otsesed uudised on ammu räägitud :)

Kohalejõudmisest saadik jätkasin kohe agaralt korteriotsinguid, kuid mingeid edusamme neis ei tulnud. Kuulutustes olid ainult e-maili aadressid ning peaaegu keegi ei vastanud mu kirjale. Arusaadav küll, et nad saavad kümneid või isegi sadu kirju, kuid natuke lohutu on see olukord sellegipoolest. Lõpuks õnnestus laupäevaks kokku leppida üks vaatamine ning sama päeva hommikul sain omaniku käest teada, et pole vaja tulla, kuna ta üüris juba eelmisel õhtul korteri välja (kuigi ta oli just eelmisel õhtul mulle tagasi helistanud, et vaatamist kokku leppida). Kuid nüüdseks on mul järjekordne ajutine lahendus kokku lepitud. Üks sõbranna peab kahjuks riigist lahkuma paari päeva pärast, kuna ta viisat ei pikendatud, ning ma võtan tema toalepingu üle. See polnud küll mu eelistatud variant (st mitte eraldi elukoht), aga tuba ise on väga kena, asukoht on hea ja hind mõistlik, nii et esialgu teeme 3-kuulise lepingu ning siis saab pikendada, kui nii mulle kui omanikule sobib see kooselamine. Eile õhtul korraldas omanik mu sõbranna lahkumise puhul talle nn viimase õhtusöögi, kuhu kutsus minu ka, nii et saime tuttavaks ja vestlesime natuke. Ainus problemaatiline punkt paistis see, et omaniku boyfriend on ülijutukas ning monopoliseerib täiega vestlust, mis on kohutavalt väsitav. Loodetavasti ei pea ma seal elades liiga palju aega veetma teda vältides, et pärast pikka tööpäeva rahu saada :P

Okei, praeguseks piisab küll - aeg hakata kordama põhilisi raamatupidamistermineid! Over and out!