Ilusat Luciapäeva!

Täna on Rootsis Lucia-päev, mil traditsiooniliselt varahommikuti kirikutes ja muudes asutustes kontserte peetakse (kus üks Luciaks valitud tüdruk põlevate küünalde pärjaga ees seisab/kõnnib ja ülejäänud koor küünlad käes laulab). Meiegi koolis pidi mingi tähistamine toimuma 8.15 hommikul, kuid homse tähtajaga case'i tõttu ei saanud kohale minna. Sellegipoolest hommikul kaheksa aeg köögis süües kostis kõrvu koorimuusika - kas oli keegi siis telekast või raadiost mingit kontserti kuulama hakanud või päriselt laulmist alustanud, oma mini-Luciakontserdi sain ikka kätte :) Ja lussekatter'idki laupäeval hunnikute viisi ette küpsetatud ja ära söödud. 

Täna saime ka halvema uudise - nimelt kolivad meie korterinaabrid juba jaanuari lõpus välja ning kuna nad vahetavad korteri mingi teise perega, siis peame meiegi siit hiljemalt 28-29-ks jaanuariks läinud olema. Suhteliselt pommuudis küll, eriti arvestades, et varem ütlesid nad meile, et kavatsevad kolida alles kevadel ning otsivat suuremat korterit, et meiegi saaksime nendega koos kolida. Eriline iroonia seisneb selles, et kui nad poleks meid varem teavitanud, et saame peaaegu kindlalt nendega koos kolida, siis oleksime oma ühe vahetusprogrammi mineva kursusekaaslase korteri Gärdeti lähedal saanud üürida, kuid praeguseks on see juba läinud... Pühad teevad asja keerulisemaks, sest poole jaanuari pealt tagasi tulles on ainult max 2 nädalat aega uus koht leida. Nagu see Stockholmis muidu ka kerge oleks, arvestades aastate pikkuseid järjekordi ja seda, et 10-20 minutit peale kuulutuse ilmumist on vastav korter/tuba juba 10-ks vaatamiseks kokku lepitud ja edasistele päringutele ei vastata. Õpetus: ära kunagi jäta solidaarsuse tõttu kasutamata võimalust paremasse kohta kolida, sest kunagi ei tea, kuna su korterinaabrid äkilise kolimisteate annavad. True story, repeated again and again... 

Pika postituse needus....

... sest peate tagantjärgi lugema mõtisklusi ühes pikas reas. Mõtled juba tagasipöördumise peale? :)

Novembris käisime teatris, Kungliska Dramatiska Teatern'is vaatamas Moliere'i Misantroopi. Muidugi oli see rootsi keeles, sest piletid sain tasuta oma SFI kursuse kaudu, kust nad aeg-ajalt pileteid jagavad. Etendus oli iseenesest suht hea, kuigi arusaamisega oli väga suuri raskusi. Mu SFI õppejõud ka pärast muretses, et kuidas mulle see etendus meeldis, kuna nad rääkisid kiiresti, enamasti vanas rootsi keeles ning laval polnud peaaegu mingeid dekoratsioone, mille põhjal oleks saanud situatsioonist arusaamist parandada. Aga üldkokkuvõttes jäin rahule, eriti kui vahepausi ajal oma telefoniga internetist kiirest sisukokkuvõtte üles otsisin ja avastasin, et ma olin põhiasjadest juba õigesti aru saanud :)

Ja vahepeal proovisime järgi nutitelefoni negatiivsätteid - kui ei teaks, et see olen mina, ei tunneks ma ise ka end ära :)

Minu ja Ivika thesis proposal on siis nüüd vastu võetud ja juhendajagi juba nädalaid tagasi ära registreeritud, nii et nüüd jääb üle vaid hakata jaanuaris otsese tööga pihta. Natuke kurb mõelda, et järgmisel nädalal on tõepoolest minu 2 viimast loengut. Üldse. Kunagi. Välja arvatud rootsi keel järgmisel semestril, aga see ei loe sest sealt ei saa hinnet ja ma võiksin sellest ka jumala vabalt loobuda. See praegune private equity course (jah, nagu rootsi-inglise segakasutust nimetatakse swenglish, peaks minu keelekasutust varsti vist kutsuma hakkama estlish) kursus on olnud ülimalt töömahukas, aga ma hakkan sellest arvatavasti puudust tundma, kui see läbi on, eriti just õppejõu tõttu kes keskmiselt paar korda tunnis kilde viskab (ja kuna iga loeng on korralikult 3-4 tundi, siis saab palju nalja). Sellegipoolest, PhD tudengit (doktorit) minust ei saa, 4-5 aastat õppimist veel (külmavärinad) :D 

Aga üldkokkuvõttes, SSE üks suurimaid varasid on kindlasti õppejõudude tase - mõne üksiku erandiga on nad väga targad ja kaasahaaravad lektorid, kes oskavad oma ainet hästi edasi anda.

Lund sadas Stockis esimest korda alles selle nädala algul, kuigi sedagi oli ülivähe ja see sulas kiirelt. Täna hommikul oli väljas juba märgatavalt rohkem lund, kuid +2 kraadi ennustab selle peatset sulamist. Optimistina loodan ikka veel valgete jõulude peale :)

Homme õhtul hakkame ühe sõbraga jõuluküpsetisi tegema - nii piparkooke kui lyssekatter'eid (spetsiaalsed rootsi saiakesed, mida nad söövad ainult 1 perioodil aastas - kuskil novembri lõpust kuni luciapäevani 13. detsembril). Nii et käed jahuseks :) Tal on homme parasjagu kamp couchsurfer'eid ka külas, nii et seltskond tuleb märgatavalt suurem, kui algselt plaanitud, kuid see-eest on meil rohkem katsejäneseid :D

Tööotsingud edenevad visalt, sest siiamaani olen rohkem kandideerinud suurtesse Londoni investeerimispankadesse ja nagu teada, on neil ülivähe kohti ja pakkuda ja isegi nendest lähevad enamik suvistele praktikantidele. Nii et tuleb hakata oma kandideerimishorisonti laiendama ka muudesse ettevõtetesse ja riikidesse. Üks tööpakkumine oli Hong Kongis, what do you say about that? Sinna ma siiski ei läheks - Hong Kong iseenesest võiks olla huvitav, kuid see spetsiifiline töökoht oli liiga palju ärikontrolli ja liiga vähe finantsi, et mind huvitada. 

Mis siis veel? Seekordne teine kursus (peale PE) oli arvutikursus, mis ebatavaliselt (ja kahjuks) ei saa enne jõule otsa, vaid milles mul tuleb jaanuaris veel üks töö ära esitada, mis määrab 25% lõpuhindest. Nii et vastupidiselt viimaste aastate drillile, kus sai alati enne jõule suuri pingutusi teha, kuid siis lihtsalt käed rüpes istuda (välja arvatud eelmine aasta selle GIRC-i võistlusega, kus peale jõule ka kohe suurem töö hakkas...). Aga mu VBA oskused juba vaikselt arenevad - kes oleks arvanud, et Matlabi programmeerimise põhiasjade tundmine siin kasuks tuleb :)

Okei, nüüd tõesti ei piina teid enam rohkem oma kirjutisega. Võite 3 korda arvata, kas see on mõtetepuudusest või sellest, et ma pean nüüd õppima minema, et õhtul jazziklubis üks korralik afterwork pidada. Mis sest, et ma isegi ei käinud tööl - mõte loeb :)

Vart jag mig i världen vänder

Esmaspäeval metroo peal kuulasin lõpuks ometi rootsikeelset raadiot, vahelduseks non-stop  hispaaniakeelsele muusikale, mis mul tavaliselt kõrvaklappidest kõlab, ning esimesena kuuldud rootsikeelne laul jäi mind totaalselt kummitama. Otsisin selle hiljem ka Youtube'ist üles ning postitan lingi ka siia juhuks kui kedagi huvitab. See alguse tümps pole just suurem asi, aga kui refräänini kuulata, siis muutub täiesti catchy'ks.

Vart jag mig i världen vänder står jag här med tomma händer, längtar efter något som kan rädda mig! 

Pühapäeval käisime oma heategevusprojekti tänuüritusel, milleks oli siis lõunakruiis Stockholmi kesksetel ja ümbritsevatel vetel. Kruiis ise kestis 3 tundi ning vaade oli väga ilus, rääkimata väga rikkalikust lõunabufeest ja eriti isuäratavast magustoitude valikust. Tegin ka paar pilti, kuid Ubuntu op-süsteemiga ei saa ma neid millegipärast telefonist arvutisse laadida, nii et need peavad teist korda ootama. Käisime selle laevaga päris kaugel, isegi Vaxholmist mööda, ning nägin hästi palju väikseid saarekesi, kus oli ainult 1 või paar idüllilist tillukest majakest mere ääres. Kõik see tuletas meelde Lindgreni raamatuid, eriti Bullerby lapsi, mida väiksena mitu korda loetud sai - üks hoone nägi välja täpselt nagu vana 50-ndate aegne koolimaja :)

Thesise ettepanek on lõpuks ometi valmis ja potentsiaalsele juhendajale ära saadetud. Nüüd jääme ootama ta vastust, et saaks selle asja õlgadelt ära enne jõule ning jätkaks alles kaugel jaanuaris. Kokkuvõttes tundub uus teema huvitavam kui varasemad ning ka andmed on paremini kättesaadavad. Metodoloogiaga tuleb muidugi tükk tegemist, sest kõik need erinevad regressioonid ja arvutused nõuavad omajagu aega ja andmete kokkusobitamist. Aga 4-5 kuud thesise jaoks on piisav :)

Guess who just bought her first smartphone :)

Lõpuks on see siis tehtud ning mu esimene smartphone ostetud. Kuna sel nädalal saime Ivikaga lõpuks kätte oma suvise projekti töötasu ja mul täna pool päeva tuju suht madalal oli, siis pärastlõunal ütlesin Ivikale lihtsalt, et lähme ostame telefonid ära (mida me olime juba mõnda aega plaaninud teha peale selle raha laekumist). Mille peale tema kohe nõus oli, lähedalasuvas Vällingbys paaris telefoni- ja tehnikapoes ringi käisime ning lõpuks mõlemad endale sobivad telefonid leidsime. Minu oma on siis Samsung Galaxy sarjast ja hinna poolest ka soodsam kui Eestis. Praegu pole veel enamike funktsioonidega harjunud ning uudistamist jätkub kogu õhtuks, mida mul oligi vaja eriti kuna tänased plaanid P-ga jälle edasi lükkusid... Vähemalt on mul telefoni näol nüüd uus mänguasi :)

Homme on siis lõunakruiis Stockholmi vetes, tänutäheks selle vabatahtlike projekti eest, kus ma olen tõlkijaks, ülevaatajaks ja kodulehe ülespanijaks/uuendajaks. Kulubki ära vahelduseks natuke Stockholmi vetes kruiisitada, kuigi loodetavasti ei hakka mu taanduma hakkav väike köha sellest julgustust saama.

Muide, kojusõidupiletid on ka juba ära ostetud - 21. detsembril siis ametlikult Eestis uuesti. Kuigi meil on viimane loeng 14. detsembril ning peale seda ainult take-home eksam, siis otsustasime ikka soodsama hinna tõttu tulla 20-ndal siit välja, nii et selleks ajaks oleksid ka absoluutselt kõik kooliasjad ühel pool.

Thesise teema valik ikka veel viibib. Meil on peale mitmeid muutusi nüüdseks juba suht hea ettekujutus, millest kirjutada, kuid enne proposal'i saatmist on veel vaja hunnik eeltööd teha. Loodetavasti lähipäevade jooksul õnnestub. Wish me luck :D

Vahepeal...

.. jõudsin käis nii Helsingis kui Tallinnas ühepäevastel kruiisidel. Kellega teist jõudsin kohtuda, kellele mingeid reise/asju mainida, eks need teavad.

Täna (kolmapäeval) aset leidma pidanud üritus, kus ma vabatahtlikuna osalema pidin, jäi ära, sest peaesineja pidi isikliku elu sündmuste tõttu kiiresti oma kodumaale naasma. Nii et tänane õhtu möödus töö asemel hoopis kursusetulemusi tähistades, kuna ma sain esimese perioodi mõlemad kursused A-d :D Mis on tore, sest kumbki kursustest polnud lihtne, mis teeb need tulemused hoopis väärtuslikemaks.

Sain esmaspäeval teada ka oma eelmise nädala tööintervjuu tulemuse, ning vastavalt ootustele ei kutsutud mind edasi järgmisesse vooru (mida ma mõnedele teist jõudsin ka juba seletada). Kuid ega see olukord polegi nii üheselt võetav: ühelt poolt on äraütlemine muidugi masendav, kuid teiselt poolt poleks ma nagunii tahtnud Stocki jääda, nii et hea tööpakkumine ühe kohaliku firma poolt oleks mind tõenäoliselt pannud korralikult järgi mõtlema ja otsustama siiajäämise ning töölepingu allkirjastamine kasuks, mis sest, et asukoha mõttes pole see töö sugugi mitte minu jaoks ligitõmbav. Nii et ühelt poolt oli muidugi kahju kuulda äraütlemist, kuid teiselt poolt tundsin kohest kergendust, et ei pea tegema kohe otsust, mis mind viiks eemale sellest suunast, kuidas ma tegelikult oma elu elada tahan. Nii et võta sa kinni... Võib-olla on ka sellepärast Prad' iga asjad praegu nii segased, et kui ma siin endale juured alla ajaksin, siis ma enam ära ei läheks, kuigi ma tean, et ma tahan siit lahkuda.

Nii et nagu Steve Jobs ütles Stanfordi 2005. aasta commencement kõnes: sa ei tea kunagi, milleks su praegused valikud tulevikus kasulikud on. Nii et ela oma elu praegu nii, nagu sa tahad, sest kõik niidid seotakse kokku alles tulevikus! 

Vaikus enne tormi?

Istun praegu suht vaikselt koolis, peale varast hommikusööki SocialCom'is, kust mul ei õnnestunud õigel ajal end välja registreerida, nii et pidin end vara üles ajama ja kooli jõudma. Aga aeg kulub suhteliselt kasulikult, esitades avaldusi täiskohaga tööde jaoks peale lõpetamist.

Eile oli siis esimene eksam, ehk siis kirjanduse test. Esimest korda sai seda teha oma arvutis, kuna paari SSES tudengi poolt on välja arendatud tarkvara, mis lubab sul teha eksamit oma arvutis, sest see programm n-ö võtab arvuti üle, nii et sa ei saa ühtki muud programmi avada enne, kui sa pole eksamit ära submittinud. Muus suhtes tavalise tekstitöötlusprogrammi moodi, kuid eksamit on küll mugavam kirjutada, kui saad asju ümber organiseerida ja vormindada ning kiiresti trükkimisega jõuab palju rohkem tehtud kui käsitsi kirjutades. Ainult et kuna meie kursus oli siis katsejäneseks selle proge beetaversiooni testimisel, siis ei läinud algul küll installimisega kõik nii libedalt, nii et hoolimata ole poole tunni varem kohal olemisest saime ikka hiljem alustada. Aga nüüd on selline vaikne ja rahulik tunne, kuigi järgmine eksam on nädala pärast ning on palju mahukam, nii et varsti tuleks täistambiga tööle hakata.

Sain endale jälle uue tööotsa, milleks on üks põhimõtteliselt Euroopa Liidule tehtav projekt (täpsemalt ei tohi avaldada), kus minu osaks jääb teatud andmete kogumine põhiliselt vajalikele instituutidele/asutustele/firmadele helistades ja nendega rääkides. Aega on selleks nii 4-5 kuud, arvestatult umbes 1-2 päeva nädalas, nii et seda annab kombineerida suht kõigega. Kes oleks arvanud, et kevadel ühe soovituse kaudu saadud projekt niimoodi edasi läheb, et juba 4-s projekt sama inimese käest sellest välja koorub :) Reputation-building at its finest :)

Külm nädal

Selle nädala viimased päevad on möödunud täiesti külmade ilmade tähe all: küll sajab, küll on temperatuur madal, küll on tuul väga vinge. Igal juhul, selgesti on näha, et sügis on juba käes. Isegi sügissaapad tuli juba kasutusele võtta.

Kolmapäeval olime siis vabatahtlikeks ühele mu ülikooli Korporatiivsete- ja Annetussuhete poolt korraldatud üritusele varasematele suurannetajatele. Üritus ise oli huvitav, kuigi tegemist mitte eriti palju, sest kuna kõik oli plaanitud ajavaruga ning kõik asjad sujusid, oli vahepeal isegi natuke tüütut ootamist palju. Nüüd siis ootama järgmist üritust, mis peaks olema aasta suurim nende poolt korraldatud üritus annetajatele :)

Reedel oli lõpuks siis kokkusaamine teiste Eesti tudengitega Rootsis, mida Facebook's grupi kaudu juba palju nädalaid plaanitud oli. Kokku tuli meid tipphetkel vist ligi 15 ning juttu jätkus toidust lookas laua ääres kauemaks; leidsime isegi ühe meie ülikooli vilistlase sealt, kellega tükk aega sai erinevaid õppejõude ja aineid arutatud. Loodetavasti ei lükku järgmised ühisüritused kaugele tulevikku, sest seltskond tundus tore olevat :)

Eile õhtul käisime oma venelannast sõbranna Anna sünnipäeval. Algul plaanisime, et läheme lihtsalt talle külla ja viime midagi kaasa, kuid selleteemalise küsimuse peale hakkasid asjad arenema ja lõpuks otsustas ta oluliselt suurema tähistamise teha rohkem kui 10 inimesega. Lumepalliefekt :) Igal juhul olid seal ka tema vanemad ja väikeõde, kes olid Venemaalt kohale lennanud ta sünnipäevaks, ning ka üks muu perekond, kellega ta pidevalt suhtleb, nii et seal oli 5 väikest last ja ning kõva vene-rootsi-inglisekeelne jutuvada. Tuleb välja, et ma mäletan vene keelest rohkem, kui algselt arvatud, ainult vastamine on väga problemaatiline. Anna juures ringi vaadates sain ka aru, millest ma tegelikult pikemalt puudust olen tundnud: hubasest elutoast - ruumist, kus niisama vaba aega mugavalt veeta, kus ei peaks tingimata kõik asjad ühes kohas koos olema (nagu siis, kui sa elad ainult ühes toas). Aasta veel ja loodetavasti on mul siis juba oma kodu, misiganes riigis ja linnas see ka ei asuks :)