Kardemummabulle

See nädal on tihe olnud ja plaanitud blogisissekanne lükkus iga päev aina edasi. Praegu lükkan natuke edasi oma kohvri pakkimist (sest asjad lihtsalt ei mahu ühe käsipagasi sisse ära ja ei tea ka, mida maha jätta), nii et siit leidsin ka vajaliku aja :)

Kolmapäeva õhtul peale thesise kaitsmist oli ka siis Ivika viimane õhtu siin Stockis, nii et otsustasime tähistada nii seda kui ka thesise lõppu Amarula, juustukoogi ja filmiõhtuga. Mmmaitsev :) Neljapäeval läks Ivika siis Eestisse ja sellest saadik olengi siin korteris üksi olnud, sest just nimelt samal päeval kolis ka meie korterikaaslane (see puhtusehull torssis kreeklanna) ka välja, aga sellega tekkis tal ka natuke jamamist, kuna ta oli osa üürist korteriomanikule võlgu ja seetõttu ei tahtnud korteriomanik tal lasta kõigi asjadega enne ära minna ja jättis osa siia hoiule kuni üüri kättesaamiseni. Vähemalt paistis see taktika õnnestuvat, sest eilse seisuga said kõik asjad ära viidud ja üür ka kätte. 

Reede hommikul oli siis see tähtis esimese vooru intervjuu (mis koosnes 3-st eraldi intervjuust, millest igas tuli ka case lahendada), kust ma õnneks edasi sain - juba vähem kui tund peale viimase intervjuu lõppu helistati tagasi ja kutsuti järgmisesse vooru :) Ja see firma on selline, kellega ma kõhklemata sign'iksin, kui nad mulle pakkumise teeksid, hoolimata sellest, et selle töö asukoht oleks siis Stockholmis.

Laupäeva hommikul (mhhh, see postitus paistab siin päris kronoloogiliseks minevat...) tegime kick-out meetingu oma 180DC konsultatsioonitiimiga. Projekt ise sai juba küll mai keskel läbi, aga kõigile oli eksami/thesise/kursusesjadega nii kiire, et kuidagi ei õnnestunud varem kokku saada. Miitingu mõte ise oli lõpuks ometi vabas õhkkonnas niisama juttu rääkida, ilma et peaks projektile ja meie klient-MTÜle kogu aeg keskenduma. Otsustasime hommikusöögi kasuks Cafe Saturnus'es ja muidugi õnnestus mul Östermalstorg peatuses valest exit'ist välja minna - mitu(kümmend?sada?) väljakäiku sellel metroopeatusel ometi on??? Natuke liigset külmas, vihmas ja tuules kõndimist jõudsin siiski ainult 10-minutise hilinemisega kohale ja järgmised paar tundi möödusidki oma endise tiimiga. Ma otsustasin tellida kardemonisaiakese (rootsi keeles kardemummabulle), mis Cafe Saturnus'es on hiiglaslike mõõtmega (nii kaneelirullid kui kardemonisaiad tavalistes mõõtmetes ei eksisteeri) ning peale natuke rohkem kui poole söömist oli kõht juba ülitäis. Lõppude lõpuks õnnestus vist 2/3 hiidsaiakesest ära süüa, mille järel oli mul kuni õhtuni kõht täis.

See taldrik, mis pildi pealt paistab, pole muide alustass vaid päris tavalise söögitaldriku mõõtmetega!! Kokkuvõttes oli väga tore miiting, mis lõppes järjekordselt lubadustega kindlasti ühendust pidada - neid kipub viimasel ajal kuidagi palju tulema (pole siis ime, et ma nostalgitsema hakkan, kui iga teise inimesega, keda ma näen, tuleb hüvasti jätta)...